Kontrolltöö Vene ajast Eestimaal veebruar 4, 2008
Posted by busykiskja in Kontrolltööd.add a comment
KONTROLLTÖÖ 11. KLASSILE
PEATÜKID 20-22
I ja II RÜHM
1. Too kolm näidet selle kohta, kuidas muutis raudteede rajamine Eesti arengut! (3 p.)
a)
b)
c)
2. Perekonnanimede analüüs. Tooge näiteid perekonnanimede kohta, kus nimi tuletati… (10 p)
· … peremehe ameti järgi –
· …talu nimest –
· … mõne looma või linnu nimest –
· …loodusobjektist –
· …mõne sakslase nime järgi –
3. Millal kaotati orjus Eesti – ja millal Liivimaal (2 p.)
4. Miks oli vaja kaotada pärisorjus? (5 p.)
a)
b)
c)
d)
e)
5. Milliseid koormisi pidi kandma orjusest vabastatud talupojad? (10 p.)
Mõisakoormised –
Riiklikud koormised –
Kogukondlikud koormised –
6. Mis juhtus talupoegadega, kui nad said kadalippu? Kirjelda lühidalt! (5 p.)
7. Koosta lühiülevaade talude päriseksostmisest! (5 p.)
–
–
–
–
–
8. Mis oli Balti erikord? Nimeta selle tunnuseid! (5 p.)
·
·
·
·
·
Asehalduskord 18. sajandi Eestis veebruar 3, 2008
Posted by busykiskja in Abiks õppimisel.add a comment
Katariina II –le (valitses 1762-96) baltisakslaste liiga suured õigused (Balti erikorra püsimine) ei meeldinud. Tema püüdles pigem Vene riigi erinevate piirkondade ühtlustamise poole. Keskvõimu peamiseks abiliseks uuenduste elluviimisel oli Liivimaa kindralkuberner George Browne.
Katariina II korraldusel kehtestati Venemaal 1775.a. uus haldukorraldus, mis Eesti alal hakkas kehtima 1783.a. Korra nimeks sai asehalduskord, mis tulenes Eesti- ja Liivimaa ühiseks valitsejaks nimetatud asehalduri ametinimetusest.
Sellega muutus mõnevõrra Eesti haldusjaotus. Eestimaa kubermangus loodi uue maakonnana Paldiski maakond (püsis eraldi üksusena asehalduskorra lõpuni!). Paldiski linnast kujunes oluline sõjaline objekt, eriti Vene laevastikule . Liivimaal tehti uute maakondadena Viljandimaa ja Võrumaa. Võrut kui linna varem olemas ei olnud, see asutati alles 1784.a.
Rüütelkondade ning linnade omavalitsust piirati. Kaotati rüütelkondade maanõunike kolleegiumid. Tähtsuse kaotasid aadlimatriklid ning kõik mõisnikud said võrdsed õigused. Linnades said kodanikuõigused kõik majaomanikud.
Kehtestati ühtne riiklik maks – pearahamaks. Sellega seoses hakati korraldama rahva- ehk hingeloendusi. 1784.a. puhkesid talurahva hulgas suured pearaharahutused, sest talupojad said sageli asjadest nii aru, et uue riigimaksu tulekuga on nad teotööst ja muudest mõisakohustustest priid. Mõisatesse saadeti soldatitest moodustatud turvameeskonnad. Puhkesid kähmlused talupoegade ja soldatite vahel. Neist kõige ägedam oli Räpina Puuaiasõda. Puuaiast kistud teivastega varustatud talupojad soldatite vastu ei saanud ning 5 talupoega hukkus. Ühtekokku oli rahutusi mitmekümnes mõisas.
1796.a. Katariina II suri ning uueks valitsejaks saanud Paul I ei sallinud eriti oma ema ning tühistas suurema osa tema ajal kehtestatud seadusi ja ümberkorraldusi. Sealjuures ka asehalduskorra.
Usuasjad 18. sajandil veebruar 2, 2008
Posted by busykiskja in Abiks õppimisel.add a comment
Pärast Põhjasõda olid endiselt valitsevaks luteri usk ja kirik. Balti erikord võimaldas kirikule rahulikku elu.
Kiriku enda sees oli siiski rahutu, kuna olid teatud vastuolud konservatiivsete (muudatusi mitte soovivate) ning uuendusmeelsete inimeste vahel. Viimaste hulka võib lugeda usuvoolu nimega pietism toetajad. Nimelt arvasid osad kirikuõpetajad, et usuelu tuleb elavdada senisest sügavama sisemise tunnetamise suunas. Nende teeneks võibki pidada usu lähendamist rahvale.
Ususektidest oli olulisim Saksamaalt Eestisse jõudnud hernhuutlaste (nimetus tuleneb ühe Saksamaa asula nimest, kus asutati esimesed liikumise kogudused) ehk vennastekoguduste liikumine. Rahva hulgas muutus liikumine ülipopulaarseks – mõne aastaga oli liikmeid juba üle 10 000 ning arv kasvas veelgi.
Hernhuutlased rõhutasid alandlikkust ja kõlblust, aga ka võrdsust ja vendlust. Ametlikult nad kirikust lahku ei löönud, ent iga kogudus valis endale jutlustaja. Kirikuõpetajad suhtusid liikumisse esialgu positiivselt, kuna niimoodi sai usk rahvale omasemaks ja arusaadavamaks.
Reeglina saadi kokku lageda taeva all. Suurematel kogudustel oli siiski võimalus ehitada endale palvemaja. Vennaksed olid populaarsed kõikjal Eestis, ent omamoodi keskuseks kujunes Saaremaa.
Vennastekogudused mõjusid suhteliselt halvasti rahvakultuurile, sest nad ei hoolinud rahvarõivastest (liiga värvikirevad!), rahvamuusikast (torupill oli ikka väga kahtlane pill, aga hävitati ka viiuleid!) jne. Igasugune liigne toretsemine oli nende silmis taunitav. Samas pandi rõhku elukommetele ning tulemuseks oli see, et paljudes kohtades kadus täielikult kuritegevus ning suleti kõrtsid, sest polnud enam kedagi, kes sinna oleks minna tahtnud.
Mõnikord läksid asjad liiale, sest mõned vennaksed tõlgendasid asju täiesti äärmuslikult. Tekkis küllalt isehakanud prohveteid, kes nägid nägemusi, käisid oma jutu järgi põrgus või paradiisis jne. Võrumaal Rõuges asutas talupoeg nimega Tallima Paap oma seltskonna, kes asus vastuollu ka kirikuga. Paap oli vaene mees ning tuli seeläbi ideele, et vennaksed võiksid elada kordamööda üksteise taludes. Ning kui kõik ära söödud, siis tulnuks kohalikku mõisasse elama minna. Ja kui mõisasakstele see poleks meeldinud, siis oleks nad tulnud „üle aia heita“. Paap lõi väga kummalised reeglid muudeski küsimustes – näiteks arvas ta, et vennakstel ei kõlba enam õekstega seksuaalvahekorras olla ning seetõttu peab vastav läbikäimine katkema isegi abikaasade vahel. Paap siiski ei jõudnud oma radikaalseid ideid ellu viima hakata, sest enne nabiti ta kinni, anti ihunuhtlust ning saadeti lõpuks Siberisse vangi. Ja tagasi tulnuna olid tema ekstreemsed ideed juba meelest läinud :P.
Hernhuutlusest oli palju kasu, sest inimesed olid nüüdsest tõesti sügavalt usklikud. Nende eneseteadvus kasvas, sest koguduses said kõik inimesed kaasa rääkida. Arenes lugemis- ja kirjutamisoskus, sest ideid pidi saama ette lugeda ning vajadusel ka kirja panna. Arenes koorilaul ja hiljem ka puhkpillimuusika. Elukombed muutusid palju paremaks. Lisaks on paljud eestlaste suurkujud pärit hernhuutlust austanud perekondadest. Näiteks Hurt, Kreutzwald, Jakobson, Tõnisson jt.
Kui esimene vennaste liikumise kogudus asutati 1736.a. Võrumaal Urvastes, siis juba 1743.a. nende tegevus keelustati. Teadagi… Mõisahärrad kartsid, et talupojad pööravad nende vastu mässama. Siiski said nad tegutsemisloa paarkümmend aastat hiljem tagasi. Vennaste uus kõrgaeg saabus 19. saj. esimesel poolel. 1840. aastatel oli neil üle 70 000 liikme. Hiljem hakkas liikumine tasapisi hääbuma.
In vino veritas ja teised jaanuar 9, 2008
Posted by busykiskja in Abiks õppimisel.add a comment
Rooma ajaloo juurde kuuluvad lahutamatu kaasandena erinevad ütlused, mõtteterad, killud vms. Järgnevalt mainin siinkohal ära mõningad tuntumad või lihtsalt märkimisväärsemad:
Manus manum lavat – käsi peseb kätt. Selle mõttetera autoriks on Rooma kirjamees ja poliitik Seneca, kes mõtles selle kõnekäänuga ilmselt seda, et iga teene eest oodatakse vastuteenet.
Vitae non scholae discimus – õpime elu, mitte kooli jaoks. Paljud inimesed, eriti need, kes praegu koolis käivad, sellega kindlasti ei nõustu, aga tavaliselt kipub see ütlus üpris tõene olema.
Hannibal ante portas – Hannibal on värava ees. II Puunia sõjas (218-201 eKr.) oskas Kartaago väejuht Hannibal ootamatult Itaaliasse tungida ning roomlased põhjalikult ära hirmutada. Seda väljendit kasutatakse märkimaks ootamatult kerkinud hädaohtu.
Alea iacta est – liisk on langenud. Nõnda lausus Julius Caesar ületades piirijõge Rubicot, kui ta oli otsustanud naasta Gallia provintsist Itaaliasse, et alustada lõplikku võitlust võimu pärast. Niimoodi öeldakse tähistamaks langetatud (pöördumatut) otsust.
Veni, vidi, vici – tulin, nägin, võitsin. Niimoodi ütles Julius Caesar pärast järjekordset kerget võitu. Tähendabki kerge, just nagu muuseas saadud võiduga seonduvat.
Non olet – ei haise (raha ei haise). Niimoodi olevat öelnud keiser Vespasianus, kui maksustas avalikud käimlad. Ta olevat pistnud mündid oma oponendi nina alla ja lasknud nuusutada, et kas ikka tõesti haisevad.
De mortuis nil nisi bene – surnutest kas ei midagi või ainult head. Surnutest räägitagu ainult head.
Deus ex machina – jumal masinast. Antiikaja teatrites lasti sageli lavale jumala kuju, kes siis otsustas, mis ühe või teise tegelasega saab. Ülekantud tähenduses: ootamatu lahendus.
Homo homini lupus est – inimene on inimesele hunt. Mis ta muud ikka on?
Sub rosa – roosi all. Kui ruumi riputati roosikimp, siis oli selge, et jutuajamisel räägitav peab jääma saladuseks.
Si vis pacem, para bellum – kui tahad rahu, valmistu sõjaks.
Repetitio est mater studiorum – kordamine on õppimise ema. Harjutamine teeb meistriks.
Quod licet Iovi, non licet bovi – mis on lubatud Jupiterile, pole lubatud härjale. Mõnele on lubatud rohkem, kui teisele.
Panem et circensem – leiba ja tsirkust. Lihtrahvas soovis Roomas ainult neid asju.
Exegi monumentum – püstitasin endale ausamba. Niimoodi võib öelda inimene, kes on tõsiselt suure tööga hakkama saanud. No näiteks nagu mina praegu.
Reanimatsioon jaanuar 9, 2008
Posted by busykiskja in Uncategorized.add a comment
See blogi pole sugugi maha jäetud või sootuks otsad andnud. Lihtsalt väike (loominguline) puhkus! Nüüd aga äratus!
“Vana hää Rootsi aeg” detsember 10, 2007
Posted by busykiskja in Uncategorized.add a comment
Jäta meelde, et: 1) Eestimaa läks Rootsi valdusesse 1561. a., Liivimaa 1629. a. ja Saaremaa 1645. a.;
2) Rootsi kuningat esindas kohapeal kuberner;
3) Kuni Karl XI valitsusajani oli kohalikel aadlikel õigus blokeerida need Rootsi seadused, mis kahjustasid nende huve;
4) Eesti rahvaarv tõusis sajandi jooksul 100 000 inimeselt ligemale 400 000-ni;
5) Aadlike omavoli võimaldas seadustada pärisorjuse (Eestimaal 1645 ja Liivimaal 1671);
6) Linnad käisid Rootsi ajal alla – ainuke normaalne tegija oli Narva;
7) Valitsevaks kunsti- ja ehitusstiiliks oli barokk;
8 ) Hakati rajama käsitööettevõtteid ehk manufaktuure;
9) Rajati Tartu Ülikool – 1632.a. Eestlasi seal siiski ei õppinud;
10) Sajandi lõpus tegutses Forselius – hakati looma talurahvakoole;
11) Ilmus lõunaeestikeelne “Wastne Testament”;
12) Arendati eesti kirjakeelt – Stahl ja Hornung;
13) Korraldati nõiaprotsesse;
14) Levis kõrtsikultuur – võimust võtsid pahad elukombed;
15) Viidi läbi reduktsioon (algus 1680.a.) – võeti ära nende mõisnike maad, kes ei suutnud tõestada, et nad on maade seaduslikud omanikud;
16) Talupoegade olukord muutus sajandi lõpus kergemaks – pärisorjusest vabastamine oli ainult aja küsimus;
17) Suur nälg (1695 – 97) – ränk ikaldus nõudis kümnete tuhandete inimeste elu.
Liivi sõja põhisündmused november 19, 2007
Posted by busykiskja in Abiks õppimisel.add a comment
Avastasin, et mul arvutis olemas õppematerjal Liivi sõja kohta. Vaadake ja äkki on kasu.
LIIVI SÕDA (1558 – 1583) Tähtsamad sündmused.
1558 jaanuar – Vene väed annavad ennetava hoobi, sooritades endise tatari khaani Šig-Alei juhtimisel rüüsteretke Ida-Eestisse. Kohalikud erilist vastupanu ei osutanud. Venelaste käest pääsemiseks otsustati Tartu maksu maksmiseks vajalik summa kokku koguda ja ära maksta.
1558 kevad – Narva piiramine ja vallutamine venelaste poolt. Alistuti soodsatel tingimustel.
1558 suvi – Tartu piiramine ja alistamine venelaste poolt. Alistumine jällegi väga soodsatel tingimustel.
1558 – 1559 – venelased vallutasid mitmed pisemad linnused ning lõpuks sõlmiti pooleks aastaks vaherahu.
1559 – Saare-Lääne piiskop veenis Taani kuningat oma piiskopkonda ära ostma. Kuningas andis ostu oma nooremale vennale Magnusele, et temast lahti saada.
1560 – ordu ja Riia peapiiskop proovisid ühiste jõududega venelastest lahti saada, ent ei suudetud vallutada Laiuse linnust (Tartust rääkimata).
1560 – ordu häving Härgmäe lahingus. Väike orduvägi ründas suurt venelaste väge ning purustati kiirelt. Ordu lõpetas peatselt pärast seda tegevuse.
1560 – talupoegade mäss Harju- ja Läänemaal. Rüüstati mõisaid, valiti endale kuningas. Talupojad löödi puruks Läänemaal Koluvere linnuse juures.
1561 – Harju-Viru ja Järva vasallid ning Tallinna linn andsid ennast Rootsi kuninga kaitse alla.
1561 – ordu ning Riia peapiiskop andsid ennast Poola kuninga kaitse alla.
1563 – 1570 – Venemaa keskendus sellel kümnendil oma riigi asjadele ning jäi Liivi sõjast kõrvale. Samal ajal peeti maha Põhjamaade 7-aastane sõda, mille sündmused leidsid aset osaliselt ka Eestis (peamiselt Saare-ja Läänemaal). Rootsi sõdis Taani, Poola ja Leedu vastu. Mõlema poole vägedes olid oluliseks jõuks nn. mõisamehed – endised ordumehed, õnnekütid aadlike ja linnakodanike seast. Elatasid ennast sõjast, tegeledes vaenlase valduses elavate talupoegade röövimisega. Sõda lõppes siis, kui Rootsi kuningaks sai Johan III, kes oli Poola kuninga Sigismund II Augusti õemees. Rahu sõlmiti ka Rootsi ja Taani vahel.
1570 – Sündmustesse sekkus jõuliselt Venemaa, kes kuulutas välja nn. Liivimaa kuningriigi. Kuningaks pandi venelaste poolt hertsog Magnus (seesama Taani kuninga vend). Kuningriigi „pealinnaks” sai praegune veinipealinn Põltsamaa J. Alustati Eesti ala järjekindlat vallutamist.
1570 – 1571 – venelased piirasid 7 kuu vältel Tallinna. Õnneks jäi Tallinn vaatamata kõigile raskustele (katk!) vallutamata.
1577 – venelaste võimu alla olid langenud peaaegu kõik Eesti valdused, välja arvatud Tallinn. Tallinnat piirati uuesti (seekord 7 nädalat), kuid tulemusteta. Venelaste võim oli Eestis üsna ebakindel. Maal tegutsesid talupoegade salgad, mis venelasi hoolega ründasid. Tuntuimad salgad olid Ivo Schenkenbergi ja Ohtra Jürgeni omad.
1579 – Rootsi ja Poola alustavad venelaste vastu jõulist sõjategevust. Uus Poola kuningas Stefan Batory (Rootsi kuninga Johan III kälimees) vallutab venelastelt näiteks Riia. Rootsi väed vallutasid Pontus de la Gardie juhtimisel samal ajal Haapsalu, Rakvere ja Narva.
1582 – Jam Zapolski vaherahu venelaste ja poolakate vahel. Lõuna-Eesti (Liivimaa) läheb poolakate valdusesse.
1583 – Pljussa vaherahu. Venemaa tunnustas Rootsi võimu Põhja-Eestis (Eestimaal).
Eesti keskaja kontrolltöö november 14, 2007
Posted by busykiskja in Abiks õppimisel.add a comment
10 A! Panen teile vaatamiseks 10 B klassis toimunud “imeliste” tulemustega kontrolltöö.
KONTROLLTÖÖ 10. KLASSILEPEATÜKID 7-10I RÜHM
1. Seleta mõisted. (5 p.)
sulane –
adratalupoeg –
linnafoogt –
tsunft –
kodukariõigus –
2. Loetle Jüriöö ülestõusu põhjused. (5 p.)
3. Mida tähendas keskajal väljend „linnaõhk teeb vabaks“? (2 p.)
4. Kirjuta juurde õige mõiste. (5 p.)
Linnavalitsuse juhatuse liige –
Mõisa töölesundija, tööde ülevaataja –
Keeld, mis ei lubanud talupoegadel oma maalt ilma loata lahkuda –
Talupoegade ülemkiht, mingi kindla ülesande täitjad –
Feodaali elupaik maapiirkonnas –
5. Millised jõud (välisriigid) olid keskajal Eesti feodaalriigikeste kõige ohtlikumad vastased? Too näiteid keerulistest suhetest. (5 p.)
6. Millised olid katoliku usu leviku positiivsed mõjud eestlastele? Esita juurde põhjendused. (10 p.)
7. Kirjelda lühidalt Jüriöö ülestõusu sündmuste käiku Saaremaal. Miks ei õnnestunud võõrvõimudest lahti saada? (10 p.)
8 . Mida taotles usupuhastus? Kuidas võeti uued ideed vastu Vana-Liivimaal? (8 p.)
9. Arutle. „Keskaeg Eestis – areng või taandareng?“. (10 p.)
KONTROLLTÖÖ 10. KLASSILEPEATÜKID 7-10II RÜHM
1. Seleta mõisted. (5 p.)
kilter –
vabatalupoeg –
linnasündik –
gild –
kodukariõigus –
2. Loetle Jüriöö ülestõusu tagajärjed. (5 p.)
3. Mida tähendas keskajal väljend „must surm“? (2 p.)
4. Kirjuta juurde õige mõiste. (5 p.)
Linna valitsev nõukogu –
Mõisas tööd tegev talupoeg –
Ühiskonnakorraldus, kus talupojad olid kuulutatud mõisniku omandiks –
Vaesemad talupojad, kellel oli vaid pisike maatükk –
Ametimees, kes otsis ja karistas põgenenud talupoegi –
5. Milline tähendus oli keskajal peetud maapäevadel? Kirjelda töökorraldust. (5 p.)
6. Millised olid katoliku usu leviku negatiivsed mõjud eestlastele? Esita juurde põhjendused. (10 p.)
7. Kirjelda lühidalt Jüriöö ülestõusu sündmuste käiku Harju-ja Läänemaal. Miks ei õnnestunud võõrvõimudest lahti saada? (10 p.)
8 . Kuidas võeti usupuhastuse ideid vastu Vana-Liivimaal? Millised olid usupuhastuse tagajärjed Eestis. (8 p.)
9. Arutle. „Keskaeg Eestis – areng või taandareng?“. (10 p.)
Kauaoodatud resultaadid november 5, 2007
Posted by busykiskja in Uncategorized.add a comment
Kuigi mälumäng toimus enne vaheaega, on selle lõplike tulemuste avaldamine seoses koolivaheajaga viibinud. Aga nüüd nad on siin.
1. JÜG võistkond Nutcracker 38 punkti (62-st võimalikust)
2. JÜG 12 B 33 p.
3.- 4. JG 12 B ja JG 12 A II 32 p.
5. JG 10 A 31 p.
6.- 9. JG 11 B, JÜG 10 A, JG 11 A ja JG 11 D 28 p.
10.-12. JG 11 B (K.A.M.), JG 12 A ja JG 12 A (Buumer) 26 p.
13. JÜG 10 B II (Rebased) 25 p.
14. JG 10 A II 24 p.
15. – 16. JG 9 A II ja JG 11 B (Vaprad ja Ilusad) 23 p.
17. RRP 22 p.
18. JG 9 A I 20 p.
19. JG 9 D 16 p.
20. JÜG 11 .kl. 15 p.
21. JÜG 10 B I 14 p.
22. Repsud 12 p.
Arvesta Eesti keskaja õppimisel järgmist oktoober 17, 2007
Posted by busykiskja in Uncategorized.add a comment
Eelkõige puudutab see 11. klassi, kes teeb kontrolltöö oma õpiku peatükkide 7 – 11 peale.
1) Vaadake üle siinsamas leheküljel olev muistse vabadusvõitluse kronoloogia ning õppige vabal valikul osa neist sündmustest selgeks.
2) Muistse vabadusvõitluse puhul keskenduge selle eeldustele, põhjustele ning samuti sellele, et miks eestlased selle võitluse kaotasid ja kas oli üldse mingeid võimalusi seda võita.
3) Äkki peate ikkagi joonistama???
4) Uute feodaalriikide loomine Eesti alal, mida need riigid endast kujutasid, kus asusid, kuidas neid valitseti ja millised olid nende riikide omavahelised suhted. Ei maksa laskuda ülipeenetesse detailidesse.
5) Aadlike ja talupoegade vahelised suhted ja kokkupuuted.
6) Millised olid talupoegade kohustused esialgu?
7) Jüriöö ülestõus – põhjused, miks oli määratudki läbi kukkuma ja tagajärjed.
8) Välissuhted (lk.62 – 63) on teema, mida seekord ei õpi, eks?
9) Talupoegade olukorra muutus keskajal – rahvastik, mõisad, sunnismaisus, seisundi halvenemine jne.
10) Linnad – valitsemine, inimesed linnas, kaubandus ja käsitöö, kaubad, mida müüdi ja osteti jne.
11) Mõisted.
Busykiskja koolitööd 