jump to navigation

Asehalduskord 18. sajandi Eestis veebruar 3, 2008

Posted by busykiskja in Abiks õppimisel.
add a comment

Katariina II –le (valitses 1762-96) baltisakslaste liiga suured õigused (Balti erikorra püsimine) ei meeldinud. Tema püüdles pigem Vene riigi erinevate piirkondade ühtlustamise poole. Keskvõimu peamiseks abiliseks uuenduste elluviimisel oli Liivimaa kindralkuberner George Browne.

Katariina II korraldusel kehtestati Venemaal 1775.a. uus haldukorraldus, mis Eesti alal hakkas kehtima 1783.a. Korra nimeks sai asehalduskord, mis tulenes Eesti- ja Liivimaa ühiseks valitsejaks nimetatud asehalduri ametinimetusest.

Sellega muutus mõnevõrra Eesti haldusjaotus. Eestimaa kubermangus loodi uue maakonnana Paldiski maakond (püsis eraldi üksusena asehalduskorra lõpuni!). Paldiski linnast kujunes oluline sõjaline objekt, eriti Vene laevastikule . Liivimaal tehti uute maakondadena Viljandimaa ja Võrumaa. Võrut kui linna varem olemas ei olnud, see asutati alles 1784.a.

Rüütelkondade ning linnade omavalitsust piirati. Kaotati rüütelkondade maanõunike kolleegiumid. Tähtsuse kaotasid aadlimatriklid ning kõik mõisnikud said võrdsed õigused. Linnades said kodanikuõigused kõik majaomanikud.

Kehtestati ühtne riiklik maks – pearahamaks. Sellega seoses hakati korraldama rahva- ehk hingeloendusi. 1784.a. puhkesid talurahva hulgas suured pearaharahutused, sest talupojad said sageli asjadest nii aru, et uue riigimaksu tulekuga on nad teotööst ja muudest mõisakohustustest priid. Mõisatesse saadeti soldatitest moodustatud turvameeskonnad. Puhkesid kähmlused talupoegade ja soldatite vahel. Neist kõige ägedam oli Räpina Puuaiasõda. Puuaiast kistud teivastega varustatud talupojad soldatite vastu ei saanud ning 5 talupoega hukkus. Ühtekokku oli rahutusi mitmekümnes mõisas.

1796.a. Katariina II suri ning uueks valitsejaks saanud Paul I ei sallinud eriti oma ema ning tühistas suurema osa tema ajal kehtestatud seadusi ja ümberkorraldusi. Sealjuures ka asehalduskorra.

Usuasjad 18. sajandil veebruar 2, 2008

Posted by busykiskja in Abiks õppimisel.
add a comment

Pärast Põhjasõda olid endiselt valitsevaks luteri usk ja kirik. Balti erikord võimaldas kirikule rahulikku elu.

Kiriku enda sees oli siiski rahutu, kuna olid teatud vastuolud konservatiivsete (muudatusi mitte soovivate) ning uuendusmeelsete inimeste vahel. Viimaste hulka võib lugeda usuvoolu nimega pietism toetajad. Nimelt arvasid osad kirikuõpetajad, et usuelu tuleb elavdada senisest sügavama sisemise tunnetamise suunas. Nende teeneks võibki pidada usu lähendamist rahvale.

Ususektidest oli olulisim Saksamaalt Eestisse jõudnud hernhuutlaste (nimetus tuleneb ühe Saksamaa asula nimest, kus asutati esimesed liikumise kogudused) ehk vennastekoguduste liikumine. Rahva hulgas muutus liikumine ülipopulaarseks – mõne aastaga oli liikmeid juba üle 10 000 ning arv kasvas veelgi.

Hernhuutlased rõhutasid alandlikkust ja kõlblust, aga ka võrdsust ja vendlust. Ametlikult nad kirikust lahku ei löönud, ent iga kogudus valis endale jutlustaja. Kirikuõpetajad suhtusid liikumisse esialgu positiivselt, kuna niimoodi sai usk rahvale omasemaks ja arusaadavamaks.

Reeglina saadi kokku lageda taeva all. Suurematel kogudustel oli siiski võimalus ehitada endale palvemaja. Vennaksed olid populaarsed kõikjal Eestis, ent omamoodi keskuseks kujunes Saaremaa.

Vennastekogudused mõjusid suhteliselt halvasti rahvakultuurile, sest nad ei hoolinud rahvarõivastest (liiga värvikirevad!), rahvamuusikast (torupill oli ikka väga kahtlane pill, aga hävitati ka viiuleid!) jne. Igasugune liigne toretsemine oli nende silmis taunitav. Samas pandi rõhku elukommetele ning tulemuseks oli see, et paljudes kohtades kadus täielikult kuritegevus ning suleti kõrtsid, sest polnud enam kedagi, kes sinna oleks minna tahtnud.

Mõnikord läksid asjad liiale, sest mõned vennaksed tõlgendasid asju täiesti äärmuslikult. Tekkis küllalt isehakanud prohveteid, kes nägid nägemusi, käisid oma jutu järgi põrgus või paradiisis jne. Võrumaal Rõuges asutas talupoeg nimega Tallima Paap oma seltskonna, kes asus vastuollu ka kirikuga. Paap oli vaene mees ning tuli seeläbi ideele, et vennaksed võiksid elada kordamööda üksteise taludes. Ning kui kõik ära söödud, siis tulnuks kohalikku mõisasse elama minna. Ja kui mõisasakstele see poleks meeldinud, siis oleks nad tulnud „üle aia heita“. Paap lõi väga kummalised reeglid muudeski küsimustes – näiteks arvas ta, et vennakstel ei kõlba enam õekstega seksuaalvahekorras olla ning seetõttu peab vastav läbikäimine katkema isegi abikaasade vahel. Paap siiski ei jõudnud oma radikaalseid ideid ellu viima hakata, sest enne nabiti ta kinni, anti ihunuhtlust ning saadeti lõpuks Siberisse vangi. Ja tagasi tulnuna olid tema ekstreemsed ideed juba meelest läinud :P.

Hernhuutlusest oli palju kasu, sest inimesed olid nüüdsest tõesti sügavalt usklikud. Nende eneseteadvus kasvas, sest koguduses said kõik inimesed kaasa rääkida. Arenes lugemis- ja kirjutamisoskus, sest ideid pidi saama ette lugeda ning vajadusel ka kirja panna. Arenes koorilaul ja hiljem ka puhkpillimuusika. Elukombed muutusid palju paremaks. Lisaks on paljud eestlaste suurkujud pärit hernhuutlust austanud perekondadest. Näiteks Hurt, Kreutzwald, Jakobson, Tõnisson jt.

Kui esimene vennaste liikumise kogudus asutati 1736.a. Võrumaal Urvastes, siis juba 1743.a. nende tegevus keelustati. Teadagi… Mõisahärrad kartsid, et talupojad pööravad nende vastu mässama. Siiski said nad tegutsemisloa paarkümmend aastat hiljem tagasi. Vennaste uus kõrgaeg saabus 19. saj. esimesel poolel. 1840. aastatel oli neil üle 70 000 liikme. Hiljem hakkas liikumine tasapisi hääbuma.

In vino veritas ja teised jaanuar 9, 2008

Posted by busykiskja in Abiks õppimisel.
add a comment

Rooma ajaloo juurde kuuluvad lahutamatu kaasandena erinevad ütlused, mõtteterad, killud vms. Järgnevalt mainin siinkohal ära mõningad tuntumad või lihtsalt märkimisväärsemad:

Manus manum lavat – käsi peseb kätt. Selle mõttetera autoriks on Rooma kirjamees ja poliitik Seneca, kes mõtles selle kõnekäänuga ilmselt seda, et iga teene eest oodatakse vastuteenet.

Vitae non scholae discimus – õpime elu, mitte kooli jaoks. Paljud inimesed, eriti need, kes praegu koolis käivad, sellega kindlasti ei nõustu, aga tavaliselt kipub see ütlus üpris tõene olema.

Hannibal ante portas – Hannibal on värava ees. II Puunia sõjas (218-201 eKr.) oskas Kartaago väejuht Hannibal ootamatult Itaaliasse tungida ning roomlased põhjalikult ära hirmutada. Seda väljendit kasutatakse märkimaks ootamatult kerkinud hädaohtu.

Alea iacta est – liisk on langenud. Nõnda lausus Julius Caesar ületades piirijõge Rubicot, kui ta oli otsustanud naasta Gallia provintsist Itaaliasse, et alustada lõplikku võitlust võimu pärast. Niimoodi öeldakse tähistamaks langetatud (pöördumatut) otsust.

Veni, vidi, vici – tulin, nägin, võitsin. Niimoodi ütles Julius Caesar pärast järjekordset kerget võitu. Tähendabki kerge, just nagu muuseas saadud võiduga seonduvat.

Non olet – ei haise (raha ei haise). Niimoodi olevat öelnud keiser Vespasianus, kui maksustas avalikud käimlad. Ta olevat pistnud mündid oma oponendi nina alla ja lasknud nuusutada, et kas ikka tõesti haisevad.

De mortuis nil nisi bene – surnutest kas ei midagi või ainult head. Surnutest räägitagu ainult head.

Deus ex machina – jumal masinast. Antiikaja teatrites lasti sageli lavale jumala kuju, kes siis otsustas, mis ühe või teise tegelasega saab. Ülekantud tähenduses: ootamatu lahendus.

Homo homini lupus est – inimene on inimesele hunt. Mis ta muud ikka on?

Sub rosa – roosi all. Kui ruumi riputati roosikimp, siis oli selge, et jutuajamisel räägitav peab jääma saladuseks.

Si vis pacem, para bellum – kui tahad rahu, valmistu sõjaks.

Repetitio est mater studiorum – kordamine on õppimise ema. Harjutamine teeb meistriks.

Quod licet Iovi, non licet bovi – mis on lubatud Jupiterile, pole lubatud härjale. Mõnele on lubatud rohkem, kui teisele.

Panem et circensem – leiba ja tsirkust. Lihtrahvas soovis Roomas ainult neid asju.

Exegi monumentum – püstitasin endale ausamba. Niimoodi võib öelda inimene, kes on tõsiselt suure tööga hakkama saanud. No näiteks nagu mina praegu.

 

Liivi sõja põhisündmused november 19, 2007

Posted by busykiskja in Abiks õppimisel.
add a comment

Avastasin, et mul arvutis olemas õppematerjal Liivi sõja kohta. Vaadake ja äkki on kasu.

LIIVI SÕDA (1558 – 1583) Tähtsamad sündmused.        

1558 jaanuar – Vene väed annavad ennetava hoobi, sooritades endise tatari khaani Šig-Alei juhtimisel rüüsteretke Ida-Eestisse. Kohalikud erilist vastupanu ei osutanud. Venelaste käest pääsemiseks otsustati Tartu maksu maksmiseks vajalik summa kokku koguda ja ära maksta.

1558 kevadNarva piiramine ja vallutamine venelaste poolt. Alistuti soodsatel tingimustel.

1558 suvi – Tartu piiramine ja alistamine venelaste poolt. Alistumine jällegi väga soodsatel tingimustel.

1558 – 1559 – venelased vallutasid mitmed pisemad linnused ning lõpuks sõlmiti pooleks aastaks vaherahu.

1559 – Saare-Lääne piiskop veenis Taani kuningat oma piiskopkonda ära ostma. Kuningas andis ostu oma nooremale vennale Magnusele, et temast lahti saada.

1560 – ordu ja Riia peapiiskop proovisid ühiste jõududega venelastest lahti saada, ent ei suudetud vallutada Laiuse linnust (Tartust rääkimata).

1560 – ordu häving Härgmäe lahingus. Väike orduvägi ründas suurt venelaste väge ning purustati kiirelt. Ordu lõpetas peatselt pärast seda tegevuse.

1560 – talupoegade mäss Harju- ja Läänemaal. Rüüstati mõisaid, valiti endale kuningas. Talupojad löödi puruks Läänemaal Koluvere linnuse juures.

1561Harju-Viru ja Järva vasallid ning Tallinna linn andsid ennast Rootsi kuninga kaitse alla.

1561ordu ning Riia peapiiskop andsid ennast Poola kuninga kaitse alla.

1563 – 1570 – Venemaa keskendus sellel kümnendil oma riigi asjadele ning jäi Liivi sõjast kõrvale. Samal ajal peeti maha Põhjamaade 7-aastane sõda, mille sündmused leidsid aset osaliselt ka Eestis (peamiselt Saare-ja Läänemaal). Rootsi sõdis Taani, Poola ja Leedu vastu. Mõlema poole vägedes olid oluliseks jõuks nn. mõisamehed – endised ordumehed, õnnekütid aadlike ja linnakodanike seast. Elatasid ennast sõjast, tegeledes vaenlase valduses elavate talupoegade röövimisega. Sõda lõppes siis, kui Rootsi kuningaks sai Johan III, kes oli Poola kuninga Sigismund II Augusti õemees. Rahu sõlmiti ka Rootsi ja Taani vahel.

1570 – Sündmustesse sekkus jõuliselt Venemaa, kes kuulutas välja nn. Liivimaa kuningriigi. Kuningaks pandi venelaste poolt hertsog Magnus (seesama Taani kuninga vend). Kuningriigi „pealinnaks” sai praegune veinipealinn Põltsamaa J. Alustati Eesti ala järjekindlat vallutamist.

1570 – 1571 – venelased piirasid 7 kuu vältel Tallinna. Õnneks jäi Tallinn vaatamata kõigile raskustele (katk!) vallutamata.

1577 – venelaste võimu alla olid langenud peaaegu kõik Eesti valdused, välja arvatud Tallinn. Tallinnat piirati uuesti (seekord 7 nädalat), kuid tulemusteta. Venelaste võim oli Eestis üsna ebakindel.  Maal tegutsesid talupoegade salgad, mis venelasi hoolega ründasid. Tuntuimad salgad olid Ivo Schenkenbergi ja Ohtra Jürgeni omad.

1579 – Rootsi ja Poola alustavad venelaste vastu jõulist sõjategevust. Uus Poola kuningas Stefan Batory (Rootsi kuninga Johan III kälimees) vallutab venelastelt näiteks Riia. Rootsi väed vallutasid Pontus de la Gardie juhtimisel samal ajal Haapsalu, Rakvere ja Narva.

1582 Jam Zapolski vaherahu venelaste ja poolakate vahel. Lõuna-Eesti (Liivimaa) läheb poolakate valdusesse.

1583Pljussa vaherahu. Venemaa tunnustas Rootsi võimu Põhja-Eestis (Eestimaal).

Eesti keskaja kontrolltöö november 14, 2007

Posted by busykiskja in Abiks õppimisel.
add a comment

10 A! Panen teile vaatamiseks 10 B klassis toimunud “imeliste” tulemustega kontrolltöö.

KONTROLLTÖÖ 10. KLASSILEPEATÜKID 7-10I RÜHM   

1. Seleta mõisted. (5 p.)

 

sulane –

adratalupoeg –

linnafoogt –

tsunft –

kodukariõigus –

 

2. Loetle Jüriöö ülestõusu põhjused. (5 p.)

 

3. Mida tähendas keskajal väljend „linnaõhk teeb vabaks“? (2 p.)

 

4. Kirjuta juurde õige mõiste. (5 p.)

Linnavalitsuse juhatuse liige –

Mõisa töölesundija, tööde ülevaataja –

Keeld, mis ei lubanud talupoegadel oma maalt ilma loata lahkuda –

Talupoegade ülemkiht, mingi kindla ülesande täitjad –

Feodaali elupaik maapiirkonnas –

 

5. Millised jõud (välisriigid) olid keskajal Eesti feodaalriigikeste kõige ohtlikumad vastased? Too näiteid keerulistest suhetest. (5 p.)

 

6. Millised olid katoliku usu leviku positiivsed mõjud eestlastele? Esita juurde põhjendused. (10 p.)

 

7. Kirjelda lühidalt Jüriöö ülestõusu sündmuste käiku Saaremaal. Miks ei õnnestunud võõrvõimudest lahti saada? (10 p.)

  

8 . Mida taotles usupuhastus? Kuidas võeti uued ideed vastu Vana-Liivimaal? (8 p.)

  

9. Arutle. „Keskaeg Eestis – areng või taandareng?“.  (10 p.)

           KONTROLLTÖÖ 10. KLASSILEPEATÜKID 7-10II RÜHM  

1. Seleta mõisted. (5 p.)

kilter –

vabatalupoeg –

linnasündik –  

gild –

kodukariõigus –

 

2. Loetle Jüriöö ülestõusu tagajärjed. (5 p.)

 

3. Mida tähendas keskajal väljend „must surm“?  (2 p.)

 

4. Kirjuta juurde õige mõiste. (5 p.)

Linna valitsev nõukogu 

Mõisas tööd tegev talupoeg –

Ühiskonnakorraldus, kus talupojad olid kuulutatud mõisniku omandiks 

Vaesemad talupojad, kellel oli vaid pisike maatükk –

Ametimees, kes otsis ja karistas põgenenud talupoegi –

 

5. Milline tähendus oli keskajal peetud maapäevadel? Kirjelda töökorraldust. (5 p.)

 

6. Millised olid katoliku usu leviku negatiivsed mõjud eestlastele? Esita juurde põhjendused. (10 p.)

 

7. Kirjelda lühidalt Jüriöö ülestõusu sündmuste käiku Harju-ja Läänemaal. Miks ei õnnestunud võõrvõimudest lahti saada? (10 p.)

  

8  .   Kuidas võeti usupuhastuse ideid vastu Vana-Liivimaal? Millised olid usupuhastuse tagajärjed Eestis. (8 p.)

  

9. Arutle. „Keskaeg Eestis – areng või taandareng?“.  (10 p.)

  

Juutide ajaloo põhisündmused oktoober 17, 2007

Posted by busykiskja in Abiks õppimisel.
add a comment

JUUTIDE AJALOO PÕHISÜNDMUSED 

U.2000 a eKr rändas kõigi heebrealaste esiisa Aabraham Sumerimaalt Kaananimaale. Tal oli 12 poega, kes panid aluse heebrealaste hõimudele.

17.-16.saj. langesid juudid Egiptuse võimu alla ning osa viidi Eg-sse (nn Egiptuse vangipõlv).

U. 1250 a eKr viis Mooses oma rahva Eg.-st välja. Siinai mäel kohtus Mooses jumalaga, kellega sõlmis lepingu juutide nimel. Samuti sai Mooses jumalalt seadused, mille järgi juudid elama hakkasid (käsuõpetus ehk toora, 10 käsku).

U. 1000 a eKr rajas kuningas Taavet ühtse Iisraeli riigi. Ta vallutas Kaananimaa keskosas Siioni mäel asuva kindluse, kuulutades selle Iisraeli pealinnaks. Sellest kujunes hiljem välja Jeruusalemm. Tema poeg Saalomon rajas sinna Jahve templi (tuntud ka Saalomoni templi nime all).

Saalomoni surma järel (928 eKr) jagunes riik kaheks osaks: Iisraeliks ja Juudaks.

Hilisematel aegadel olid juudid erinevate võõrvalitsejate võimu all. Assüürlased ning babüloonlased tegelesid aktiivselt juutide küüditamisega (nn Paabeli vangipõlv).

Pärslaste ajal (I aastatuhande keskpaik eKr) said juudid tagasi koju. Kinnistus nende rahvuse nimi ning neil lubati rahulikult oma usukombeid järgida.  

Mesopotaamia kunstist kah oktoober 17, 2007

Posted by busykiskja in Abiks õppimisel.
add a comment

MESOPOTAAMIA KUNST 

Tähtsaim oli ehituskunst. Neid tuli ehitada kuivatatud põletamata tellistest ja seetõttu kippusid hooned kiiresti lagunema. Vundamendid tehti siiski vastupidavamast materjalist (kivi või põletatud tellised). Olulisemad ehitised olid templid, lossid ja kindlused. Templite kõige olulisemaks osaks olid tsikuraadid. Nende astmed olid erivärvilised, millel oli kindel sümboolne tähendus. Tipus asus väike tempel, mida peeti jumala elupaigaks. Tuntuim tsikuraat oli Babülonis asunud Marduki tempel (Paabeli torn). Sellel oli 7 erinevat astet. Kõige üleval asus Marduki kuldne kuju.

Lossid ehitati võimsad ja mugavad . Koos platvormiga võis loss olla umbes 8-korruselise maja kõrgune. Samuti oli lossis sadu erinevaid ruume.

Babüloni linna suurimaks vaatamisväärsuseks olid kuningas Nebukadnetsari rippuvad aiad. Need olid 25 m kõrgustele kivisammastele laotud võlvid, mis olid kaetud vastupidava materjaliga ning kus kõige peal oli paks viljaka mulla kiht, milles siis kasvasid puud ja lilled. Hiljem muutusid aiad legendides kuninganna Semiramise rippaedadeks.

Maaliti peamiselt seintele pikkade linditaoliste ribadena. Kujutati peamiselt kuningat erinevates ametlikes toimingutes, lahingus ja jahil. Kunsti eesmärk oli ülistada jõudu ning tekitada hirmu kuninga ja jumalate ees. Nii jumalatel kui ka kuningal olid tiivad või kotkapea või kujutati neid kiskjatena.

Skulptuuri arengut pärssis hoolega kivi puudumine. Siiski tehti nii kujusid kui ka reljeefi. Kuju suurus sõltus selle tähtsusest. Väga ranged vormid, inimeste keha kattis kindel riietus, juukseid ja habet kujutati üsna ebaloomulikult. Erilised reljeefid on loomade kujutistega. Need paistavad silma erilise loomutruudusega. Nooltest surevatesse loomadesse pani kunstnik emotsioonid (näiteks kaastunde), mida inimeste puhul näidata ei tohtinud.

 

Muistse vabadusvõitluse faktid oktoober 5, 2007

Posted by busykiskja in Abiks õppimisel.
2 kommentaari

1186 – mõned aastad varem siia piirkonda misjonitööd tegema saabunud Meinhard pühitsetakse liivlaste piiskopiks. Ta oli liivlastega esialgu heades suhetes, kuid peagi läksid suhted pingeliseks ja päevakorda tõusis sõjaliste vahendite kasutamine.

1198 – sõjaväe kasutamise tegi teoks Meinhardi järel uueks piiskopiks saanud Bert(h)old, kes aga esimeses lahingus ka ise surma sai.

1199 – nimetati ametisse uus piiskop, Breemeni linnast pärit Albert. Tema seadis oma eesmärgiks laiaulatusliku ristisõja, millest osavõtt oleks sama kõrge mainega kui osalemine ristisõdades Pühale Maale. Ta pühendas vallutamisele mineva maa Neitsi Maarjale (Jeesuse emale) ning tema ettevõtmist toetas ka Rooma paavst.

1201 – Albert andis käsu uue ja kindla tugipunkti rajamiseks Väina jõe suudmesse – sellest kujunes Riia linn. See oluline keskus võitluseks paganatega ning seal said maabuda sõja- ja kaubalaevad.

1202 – Alberti abiline Theoderich asutas vaimuliku rüütliordu, mille ametlik nimi oli Kristuse Sõjateenistuse Vennad, mida aga paremini tuntakse Mõõgavendade orduna.

1204 – lõpetati liivlaste ristimine ja alustati latgalitega.

1208 – esimene rünnak eestlaste vastu. Ettekäändeks toodi kunagi „enne Riia ehitamist” Pihkva poole siirdunud saksa kaubavoori röövimine ja korduv kaupade tagastamise nõude eiramine. Eestlased olevat selle nõude peale lihtsalt naernud. Sakslased tungisid latgalite toel Ugandi maakonda ning rüüstasid külasid ja süütasid Otepää linnuse. Eestlaste vaenlased tegid muistse vabadusvõitluse jooksul Eesti aladele  ühtekokku üle poolesaja erineva rünnaku.

1210   eestlased piirasid Võnnu ehk Cesise linnust, kuid saanud teada, et kaitsjatele tuleb abivägi, lahkusid kiiresti. Jälitajaid varitseti Ümera jõe äärses metsa ning löödi nad ootamatu rünnakuga puruks. Lahing väga suur ei olnud, aga võit tõstis eestlaste tuju märgatavalt. Lahingust on kirjutanud Mait Metsanurk romaani „Ümera jõel”.

1212 – kurnav sõda oli ammendanud jõuvarud ja niimoodi sõlmiti poolte vahel Turaidas (Toreidas) vaherahu kolmeks aastaks. Eestlased ei kasutanud vaherahu uueks sõjaks ettevalmistuseks, küll aga sakslased. Piiskop Albert värbas Euroopast järjest uusi jõude.

1215 – veel mõned kuud enne vaherahu lõppemist tungis suur ristisõdijate vägi Läänemaale, kus korraldati suured tapatalgud. Sellele järgnes koheselt teine rüüsteretk Sakalasse, kus sunniti alistuma Lõhavere  linnuse kaitsjad eesotsas nende vanema Lembituga.

1217 talv – eestlaste ühisvägi (sakalased, harjulased, saarlased) koos venelastest abiväega piiras Otepää linnust. Seda kaitsesid üheskoos sakslased ja vahepeal nendega rahu teinud Ugandi elanikud. Linnus pidi pärast pikka piiramist alistuma ning vallutajad said ränga kaotuse osaliseks.

1217, 21. september – Viljandi lähistele kogunes suur eestlaste ühismalev (umbes 6000 võitlejat). Plaan oli minna Riia peale, saarlased pidid tulema otse üle mere. Sakslased said kiiresti kokku 3000 meest ja marssisid eestlaste vastu. Toimus Madisepäeva lahing, milles eestlaste vägi taganema löödi. Taganemise käigus tapeti veel suur hulk eestlasi. Langes mitmeid olulisi vanemaid, sealhulgas ka Lembitu .  Vastaste poolel langes sakslaste üks suuremaid toetajaid, liivlaste vanem Kaupo. Kaotus lahingus oli eestlastele ka tohutu moraalne löök. Seda lahingut ja ka teisi sündmusi kajastab pilavas vormis menufilm „Malev”.

1219 – vastavalt aasta varem piiskop Alberti ja Taani kuninga Valdemar II vahel sõlmitud kokkuleppele maabus taanlaste vägi Lindanise (hilisem Tallinn) all. Mõni päev hiljem toimus suur lahing rävalastega ning taanlastel õnnestus see suure vaevaga võita. Legendi kohaselt olevat kõige kriitilisemal hetkel taevast langenud punast värvi valge ristiga lipp, millest taanlased innustust olevat saanud. Selliselt seletavad taanlased oma rahvuslipu Danebrogi saamislugu. Seejärel tegelesid sakslased ja taanlased Põhja-Eestis võiduristimisega. Kusjuures ristiti üle teiste poolt ristitud inimesi ning isegi hukati neid, kes teistelt ristimise vastu võtsid.

1220 – rootslaste sõjakäik Läänemaale. Oma kuninga Johani eestvedamisel hõivati Lihula linnus. Aga niipea kui kuningas põhiväega Eestist lahkus, piirasid saarlased linnuse sisse ja lõid rootslased täielikult puruks.

1222 – 1223    eestlaste viimane katse saada võõrvõimudest lahti. Algas see Saaremaalt, kus kohalikud purustasid kiviheitemasinatega taanlaste rajatud linnuse. Sõnum saadeti üle kogu Eesti ning kästi tappa kõik kättesaadud sakslased ja pesta maha ristimine. Viljandi linnuses tapetud sakslaste verest korpas mõõgad saadeti näiteks Tartusse, et sealsed samamoodi teeksid. Vastuhaku tulemusel jäi võõraste kätte vaid Tallinn. Riiga saadeti sõnum, et võitlus jätkub kuni „maale on jäänud üheaastane või küünrapikkunue poisike”. Paraku alustasid sakslased kiire vastutegevusega ning verise võitluse järel hõivasid ühe piirkonna teise järel uuesti. Vastupanu jäi kestma ainult Tartus ja Saaremaal.

1224 – augustis piiras suur ristisõdijate vägi Tartu linnust ning pärast mitmepäevast piiramist vallutati linnus tormijooksuga. Tapeti kõik linnuses olnud eestlased ning neid aidanud venelased. Ellu jäeti vaid üks venelasest võitleja, kes saadeti toimunust sõnumit viima.

Tartu linnuses toimunust on kirjutanud Enn Kippel jutustuse „Meelis”.

1227 – pärast pikka ettevalmistust võeti selle aasta talvel ette suur sõjaretk Saaremaale. Võitlema sunniti ka mandrilt pärit eestlasi. Klaassiledal jääl ettevaatlikult liikunud ristisõdijate vägi jõudis esmalt Muhu linnuse alla. Linnus vallutati kuuendal päeval tormijooksuga ning järgnesid suured tapatalgud. Seejärel liikus vägi tugevaima Saaremaa linnus, Valjala alla. Selle kaitsjad otsustasid vabatahtlikult alistuda, millele järgnes suur ristimine. Ühtlasi oli sellega ka muistne vabadusvõitlus lõppenud ja eestlased langenud sakslaste võimu alla.

Egiptuse kontrolltöö september 26, 2007

Posted by busykiskja in Abiks õppimisel.
add a comment

Abiks õppimisel olgu välja pandud üks eelnevatel aastatel tehtud Egiptuse-teemaline kontrolltöö. See ei tähenda seda, et teile tuleb samasugune. Aga loodetavasti on kasu!

KONTROLLTÖÖ 11. KLASSILE

VANA-EGIPTUS

I RÜHM 

Kui palju peab paika väide, et egiptlased harisid põldu loodusega kooskõlas?

Mis on nn egiptuse poos?

Kes moodustasid Egiptuses kõrgema ametnikkonna? Millised olid nende ülesanded?

a)

b)

c)

4. Kuidas toimus balsameerimine?

5. Kirjelda vabal valikul kolme Egiptuse jumalat.

 JUMALA NIMI

VÄLIMUS ÜLESANDED

6. Kirjelda Egiptuse valitsejate hauakambrite arengulugu.

7. Millised olid egiptlaste saavutused astronoomias? Näited.

8. Kuidas jaotatakse Egiptuse ajalugu? Too näiteid erinevatest perioodidest.

9. Arutle teemal „Miks oli hauatagune elu egiptlaste jaoks nii tähtis?” .

 KONTROLLTÖÖ 11. KLASSILE

VANA-EGIPTUS

II RÜHM 

Kuidas mõjutas Niiluse jõgi egiptlaste elu? Too näiteid.

Mis on nn egiptuse poos?

Millised oli Egiptuses kasutusel olnud kolm kirjatüüpi?

a)

b)

c)

Kuidas toimus papüüruse valmistamine?

Kirjelda vabal valikul kolme Egiptuse jumalat.

 JUMALA NIMI

VÄLIMUS ÜLESANDED

Milline nägi välja tüüpiline egiptlaste tempel? Too näiteid tuntumatest templitest.

Millised olid egiptlaste saavutused arstiteaduses?

Kuidas jaotatakse Egiptuse ajalugu? Too näiteid erinevatest perioodidest.

Arutle teemal „Miks oli hauatagune elu egiptlaste jaoks nii tähtis?”

Egiptlaste kunst september 21, 2007

Posted by busykiskja in Abiks õppimisel.
add a comment

Kunsti kohta ka üks materjal. Kuigi selline aine lausa eraldi õppekavas olemas, ei tee ajalookursuse käigus põhiasjade ülekordamine paha.

EGIPTUSE KUNST 

Egiptus on kiviarhitektuuri ja portreekunsti sünnimaa. Egiptlaste kunst oli selgelt usu ja hauataguse elu teenistuses. Arhitektuuris oli peamine templite ja hauakambrite ehitamine, skulptuurid ja maalid olid neid kaunistamas. Hauakambrid.  Juba egiptlase elamu oli mõeldud ühekorraga inimesele, hingele ja surnule, kelle jaoks tehti mattidega kaunistatud kamber. Varasemal ajal püüti säilitada surnust pea, hiljem terve keha. Ülikutele hakati seepärast rajama uhkeid hauakambreid, sest usuti, et nende surmajärgse elu eest hoolitsemine on hüvanguks kogu ühiskonnale. Kui elumajad ehitati savist, põletamata tellistest ja puidust, siis hauakambreid tehti kivist. Esialgu oli ülikute hauakambriks mastaba (äralõigatud tipuga püramiid). Hauakamber ise paiknes selle ehitise all. Vaaraode hauakambrid pidid olema suured, et valitseja saaks ka pärast surma rahval silma peal hoida. U. 2600 a eKr ehitati vaarao Džoseri  astmikpüramiid, mis meenutab oma väliskujult 6 kahanevas suuruses mastabat üksteise peal. Peatselt jõuti klassikaliste püramiidideni. Oma osa oli siin asjaolul, et püramiidikujuline kivi oli jumal Ra sümboliks. Nende sees oli hauakamber ja mõned ruumid erinevate asjade hoidmiseks. Püramiid kaeti lihvitud kiviplaatidega. Pärast matuseid igasugused käigud suleti ning sissepääs maskeeriti. Iga püramiidi ümber oli “surnute linn” – väiksemad püramiidid õukondlastele, templid jms. Kõige vägevamad on Giza püramiidid Kairo lähedal  – tuntuimad on Cheopsi, Chepreni ja Mykerinose püramiidid. Cheopsi püramiid on 146 m kõrge ning selles on üle 2300 kiviploki, millest igaüks kaalub u. 2,5 tonni.

Hiigelehitiste püstitamine oli riigile ja selle kodanikele raskeks koormaks. Keskmise ja Uue riigi aegadel hakati püramiidide asemele rajama lihtsamaid hauakambreid. Näiteks maeti vaaraosid kaljusse raiutud hauakambritesse. Need peideti sedavõrd osavalt ära, et erinevalt püramiididest on mõni täiesti puutumatuna avastatud. Tuntuim vaarao Tutanhamoni hauakamber, kuskohast on avastatud uskumatuid aardeid.

Templid. Egiptuse templi juurde viis sfinkside allee, mis võis olla kuni 2 km pikk. Sfinksil oli lõvi keha ja vaarao (inimese) nägu. Templi väravate ees olid obeliskid. Templi siseõue pääsesid kõik inimesed. Siseõue taga asuvasse sammassaali ainult ülikud ja selle taga asuvasse pühamusse ainult preestrid. Suurimad ja kuulsaimad templid asuvad Karnakis ja Luksoris – mõlemad on pühendatud jumal Amonile. Niisama kuulus on Ramses II kaljutempel Abu Simbelis, mis on kuulsaks saanud oma vaaraokujudega. Kujutav kunst.  Mida tähtsam oli isik, keda kujutati, seda rangemad olid reeglid. Eelkõige kujutati vaarao elu. Hauakambrites on siiski ka rohkesti seinamaale ja –reljeefe, mis kujutavad lihtrahva elu. Skulptuur. Arhitektuur küll üsna suurejooneline, kuid samas küllaltki sünge. Asendeid on kujudel 2: istuv, jalad koos, käed põlvedel või seisev, vasak jalg ees, käed küljel rusikas (harvem üks käsi rinnale tõstetud). Vaaraokujude puhul rõhutati jumalikkust. Siiski kujud üsna realistlikud, mehe lihaseid ja naise kumerusi rõhutav. Nägudel on ühesugune rahulolev mulje. Kuju pidi olema inimesega võimalikult sarnane, sest juhul, kui muumia hävines, pidi inimese hing kuju sisse minema. Tuntumad saavutused skulptuurivallast on Nofretete pea, Tutanhamoni surimask jt. Skulptuuris on esindatud ka teenijate ja orjade kujud, mis pandi hauakambritesse teenima surnut hauataguses elus. Reljeef ja maal. Egiptuse seintel, koridorides, sammastel olid värvilised reljeefid ja maalid. Egiptuse reljeef oli madal, sageli olid vaid kontuurid sisse süvendatud. Põhiliselt kujutati figuuri, mis oli nn egiptuse poosis: nägu külgvaates, silmad otse, õlad otse, jalad külgvaates. Puudusid varjud ja värvidel hele-tumeduse üleminekud. Puudus ruumilisus – tagapool olevad inimesed asetati lihtsalt ülemisse ritta. Mida tähtsam oli inimene, seda suuremana teda kujutati.

Kunst mõjus alati väga dekoratiivselt. Figuuride vahel olid selgitavad hieroglüüfid. Värvid olid valitud meeldivalt ja maitsekalt. Väga ilusad olid jahistseenid lindude, loomade ja taimedega.