jump to navigation

Vana-Egiptuse kordamisosa september 26, 2007

Posted by busykiskja in Kontrolltööd.
add a comment

Tööks õppides arvestage järgnevate asjadega:

1) Tehke endale selgeks Egiptuse asukoht ning looduslikud olud ja sellest tulenevad eripärad.

2) Miks oli Niiluse jõel egiptlastele eriline tähendus?

3) Egiptuse pika ajaloo tähtsamad sündmused jms. vaadake ühest eelnevast postitusest. Põhiline on osata tuua näiteid selle kohta, mis Egiptuses pika aja jooksul on juhtunud.

4) Oskate kirjeldada erinevaid klasse Egiptuses (eriti vaaraod ning tema võimu).

5) Egiptuse pereelu – mis oli sarnane tänapäevaga ja mis selgelt erinev? Kuidas erines valitsejate ja lihtinimeste pereelu?

6) Eluolu – kus elasid, mida tegid, mida sõid?

7) Miks oli egiptlastel palju jumalaid? Millistena nad oma jumalaid kujutasid? Milliseid loomi austati ja miks? Oskad kirjeldada vabal valikul 5 jumalat.

8 ) Miks ehitati templid hiigelsuured ja milliseid asju templites tehti?

9) Millisena kujutasid egiptlased elu pärast surma? Miks tehti muumiaid? Kuidas nende valmistamine toimus? Kuhu surnukehad maeti? Kuidas matusekombed aja jooksul muutusid? Miks?

10)Kuidas kirjutasid egiptlased üles oma tekste? Millistele materjalidele? Kuidas kiri aja jooksul arenes? Kellele üldse kirjutamist õpetati? Mille poolest olid egiptlaste koolid meie omadest erinevad?
11) Millised olid egiptlaste tähtsamad teadussaavutused? Too näiteid egiptlaste edusammudest!
12) Milliseid kirjanduse liike egiptlased tundsid? Mida pandi kirja õpetussõnadesse?
13) Egiptuse kunst vaata ka ühest eelnevast postitusest. Muidugi võib lugeda ka õpikust.
Advertisements

Päeva tsitaat september 26, 2007

Posted by busykiskja in Õpilaste killud.
add a comment

Esimene metall, mida inimesed kasutama hakkasid, oli kivi!

Egiptuse kontrolltöö september 26, 2007

Posted by busykiskja in Abiks õppimisel.
add a comment

Abiks õppimisel olgu välja pandud üks eelnevatel aastatel tehtud Egiptuse-teemaline kontrolltöö. See ei tähenda seda, et teile tuleb samasugune. Aga loodetavasti on kasu!

KONTROLLTÖÖ 11. KLASSILE

VANA-EGIPTUS

I RÜHM 

Kui palju peab paika väide, et egiptlased harisid põldu loodusega kooskõlas?

Mis on nn egiptuse poos?

Kes moodustasid Egiptuses kõrgema ametnikkonna? Millised olid nende ülesanded?

a)

b)

c)

4. Kuidas toimus balsameerimine?

5. Kirjelda vabal valikul kolme Egiptuse jumalat.

 JUMALA NIMI

VÄLIMUS ÜLESANDED

6. Kirjelda Egiptuse valitsejate hauakambrite arengulugu.

7. Millised olid egiptlaste saavutused astronoomias? Näited.

8. Kuidas jaotatakse Egiptuse ajalugu? Too näiteid erinevatest perioodidest.

9. Arutle teemal „Miks oli hauatagune elu egiptlaste jaoks nii tähtis?” .

 KONTROLLTÖÖ 11. KLASSILE

VANA-EGIPTUS

II RÜHM 

Kuidas mõjutas Niiluse jõgi egiptlaste elu? Too näiteid.

Mis on nn egiptuse poos?

Millised oli Egiptuses kasutusel olnud kolm kirjatüüpi?

a)

b)

c)

Kuidas toimus papüüruse valmistamine?

Kirjelda vabal valikul kolme Egiptuse jumalat.

 JUMALA NIMI

VÄLIMUS ÜLESANDED

Milline nägi välja tüüpiline egiptlaste tempel? Too näiteid tuntumatest templitest.

Millised olid egiptlaste saavutused arstiteaduses?

Kuidas jaotatakse Egiptuse ajalugu? Too näiteid erinevatest perioodidest.

Arutle teemal „Miks oli hauatagune elu egiptlaste jaoks nii tähtis?”

Egiptlaste kunst september 21, 2007

Posted by busykiskja in Abiks õppimisel.
add a comment

Kunsti kohta ka üks materjal. Kuigi selline aine lausa eraldi õppekavas olemas, ei tee ajalookursuse käigus põhiasjade ülekordamine paha.

EGIPTUSE KUNST 

Egiptus on kiviarhitektuuri ja portreekunsti sünnimaa. Egiptlaste kunst oli selgelt usu ja hauataguse elu teenistuses. Arhitektuuris oli peamine templite ja hauakambrite ehitamine, skulptuurid ja maalid olid neid kaunistamas. Hauakambrid.  Juba egiptlase elamu oli mõeldud ühekorraga inimesele, hingele ja surnule, kelle jaoks tehti mattidega kaunistatud kamber. Varasemal ajal püüti säilitada surnust pea, hiljem terve keha. Ülikutele hakati seepärast rajama uhkeid hauakambreid, sest usuti, et nende surmajärgse elu eest hoolitsemine on hüvanguks kogu ühiskonnale. Kui elumajad ehitati savist, põletamata tellistest ja puidust, siis hauakambreid tehti kivist. Esialgu oli ülikute hauakambriks mastaba (äralõigatud tipuga püramiid). Hauakamber ise paiknes selle ehitise all. Vaaraode hauakambrid pidid olema suured, et valitseja saaks ka pärast surma rahval silma peal hoida. U. 2600 a eKr ehitati vaarao Džoseri  astmikpüramiid, mis meenutab oma väliskujult 6 kahanevas suuruses mastabat üksteise peal. Peatselt jõuti klassikaliste püramiidideni. Oma osa oli siin asjaolul, et püramiidikujuline kivi oli jumal Ra sümboliks. Nende sees oli hauakamber ja mõned ruumid erinevate asjade hoidmiseks. Püramiid kaeti lihvitud kiviplaatidega. Pärast matuseid igasugused käigud suleti ning sissepääs maskeeriti. Iga püramiidi ümber oli “surnute linn” – väiksemad püramiidid õukondlastele, templid jms. Kõige vägevamad on Giza püramiidid Kairo lähedal  – tuntuimad on Cheopsi, Chepreni ja Mykerinose püramiidid. Cheopsi püramiid on 146 m kõrge ning selles on üle 2300 kiviploki, millest igaüks kaalub u. 2,5 tonni.

Hiigelehitiste püstitamine oli riigile ja selle kodanikele raskeks koormaks. Keskmise ja Uue riigi aegadel hakati püramiidide asemele rajama lihtsamaid hauakambreid. Näiteks maeti vaaraosid kaljusse raiutud hauakambritesse. Need peideti sedavõrd osavalt ära, et erinevalt püramiididest on mõni täiesti puutumatuna avastatud. Tuntuim vaarao Tutanhamoni hauakamber, kuskohast on avastatud uskumatuid aardeid.

Templid. Egiptuse templi juurde viis sfinkside allee, mis võis olla kuni 2 km pikk. Sfinksil oli lõvi keha ja vaarao (inimese) nägu. Templi väravate ees olid obeliskid. Templi siseõue pääsesid kõik inimesed. Siseõue taga asuvasse sammassaali ainult ülikud ja selle taga asuvasse pühamusse ainult preestrid. Suurimad ja kuulsaimad templid asuvad Karnakis ja Luksoris – mõlemad on pühendatud jumal Amonile. Niisama kuulus on Ramses II kaljutempel Abu Simbelis, mis on kuulsaks saanud oma vaaraokujudega. Kujutav kunst.  Mida tähtsam oli isik, keda kujutati, seda rangemad olid reeglid. Eelkõige kujutati vaarao elu. Hauakambrites on siiski ka rohkesti seinamaale ja –reljeefe, mis kujutavad lihtrahva elu. Skulptuur. Arhitektuur küll üsna suurejooneline, kuid samas küllaltki sünge. Asendeid on kujudel 2: istuv, jalad koos, käed põlvedel või seisev, vasak jalg ees, käed küljel rusikas (harvem üks käsi rinnale tõstetud). Vaaraokujude puhul rõhutati jumalikkust. Siiski kujud üsna realistlikud, mehe lihaseid ja naise kumerusi rõhutav. Nägudel on ühesugune rahulolev mulje. Kuju pidi olema inimesega võimalikult sarnane, sest juhul, kui muumia hävines, pidi inimese hing kuju sisse minema. Tuntumad saavutused skulptuurivallast on Nofretete pea, Tutanhamoni surimask jt. Skulptuuris on esindatud ka teenijate ja orjade kujud, mis pandi hauakambritesse teenima surnut hauataguses elus. Reljeef ja maal. Egiptuse seintel, koridorides, sammastel olid värvilised reljeefid ja maalid. Egiptuse reljeef oli madal, sageli olid vaid kontuurid sisse süvendatud. Põhiliselt kujutati figuuri, mis oli nn egiptuse poosis: nägu külgvaates, silmad otse, õlad otse, jalad külgvaates. Puudusid varjud ja värvidel hele-tumeduse üleminekud. Puudus ruumilisus – tagapool olevad inimesed asetati lihtsalt ülemisse ritta. Mida tähtsam oli inimene, seda suuremana teda kujutati.

Kunst mõjus alati väga dekoratiivselt. Figuuride vahel olid selgitavad hieroglüüfid. Värvid olid valitud meeldivalt ja maitsekalt. Väga ilusad olid jahistseenid lindude, loomade ja taimedega.

Egiptuse ajaloo põhilised sündmused september 21, 2007

Posted by busykiskja in Abiks õppimisel.
add a comment

See on lühike ülevaade Egiptuse ajaloo jooksul toimunud peamistest sündmustest. Ehk on üheteistkümnendikel sellest abi.

EGIPTUSE AJALOO PÕHIETAPID Egiptuse ajaloos puudus nullpunkt, millest lähtudes võis kõiki sündmusi reastada. Ajaarvamine käis dünastiate järgi. Egiptuse umbes 3000 aasta pikkune ajalugu jagatakse 31 dünastiaks ja 4 poliitilise ühtsuse ajajärguks. Nendest varadünastiline aeg on kui eelajalugu, millele järgneb kolm suurt perioodi: Vana riik, Keskmine riik ja Uus riik. Hilis-Egiptuse perioodil oli riik juba jagunenud kaheks.

  • Varadünastiline aeg (u 3000 – 2650 eKr).

Ülem-Egiptuse valitseja Menes ühendas oma riigiga Alam-Egiptuse (delta). a)      pealinnaks oli Memphis; b)      kujunes välja hieroglüüfkiri; c)      võeti kasutusele vask;d)      olulisema ehitusena rajati Džoseri astmikpüramiid.  

  • Vana riik (2650 – 2100 eKr).

 a)      riigi sisemise ühtsuse ja valitsejate võimu kõrgaeg: b)      kujunesid välja Eg. tsiv. kõik olulisemad tunnused; c)      ehitati Giza püramiidid ja suur sfinks; d)      Ra kultus muutus üleüldiseks kogu riigis.  

  • Keskmine riik (1950 – 1650 eKr).

 a)      riigi uueks pealinnaks sai Teeba linn; b)      kasvas nomarhide tähtsus.  

  • Uus riik (1550 – 1075 eKr)

    a)      välise võimsuse hiilgeaeg; b)      riigi ühtsuse taastas Ahmos; c)      naisvaarao Hatšepsut (1500 eKr); d)      Thutmosis III laiendas riiki teiste piirkondade arvelt – näit hõivati Süüria ja Palestiina; e)      Amenhotep III ehitas kuulsad Luksori templid; f)        Ehnatoni valitsusaeg ja Tutanhamoni hauakamber; g)      sõjad hetiitidega; h)      Ramses II (Abu Simbel).  

  • Hilis-Egiptuse periood (hilisdünastiline periood, 1075 – 525 eKr)

   Egiptus jagunes 2 riigiks: a) Alam-Egiptus, pealinn Avaris (Tanis), kus valitses vaarao ning b) Ülem – Egigtus, pealinn Teeba, kus valitsesid Amoni ülempreestrid.  Egiptuse hiilgeaja lõpetasid 7. sajandil eKr assüürlased, kellele järgnesid peatselt pärslased.

Abiks algajale kiviajaloolasele september 18, 2007

Posted by busykiskja in Abiks õppimisel.
3 kommentaari

Riputan siia üles ühe kunagi toimunud Eesti muinasaja kohta käiva kontrolltöö. Ehk on terake abiks. Eriti neile, kes mu stiili kohta suurt midagi ei tea.

KONTROLLTÖÖ 10. KLASSILE

EESTI MUINASAEG

I RÜHM

1. Seleta mõisted.
ahing –
põlispõllunudus –
tarandkalme –
kihelkond –
adramaa –
mõis –

2. Mis relv oli amb? Kirjelda selle tööpõhimõtet. Võimalusel tee joonis.

3. Loetle põhjusi, miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse.

4. Kirjelda eestlaste elu muinasaja lõpul. Vaatle järgmisi valdkondi:
Sõjaline tase –

elu-olu –

muistne usund –

5. Esita kolm fakti venekirveskultuuri kohta.

6. Millised muutused toimusid muistsete eestlaste elus rauaajal.
a)

b)

c)

7. Millised viis muistse vabadusvõitluse sündmust on kõige olulisemad? Põhjenda oma valikuid.
a)

b)

c)

d)

e)

8. Milline üldmulje kujunes sinul eestlaste muinasajast.

KONTROLLTÖÖ 10. KLASSILE

EESTI MUINASAEG

I RÜHM

1. Seleta mõisted.
uurits –
alepõllundus –
kivikirstkalme –
maakond –
koge –
talu –

2. Mis relv oli kiviheitemasin? Kirjelda selle tööpõhimõtet. Võimalusel tee joonis.

3. Nimeta olulisemad muistse vabadusvõitluse tagajärjed eestlaste jaoks.

4. Kirjelda eestlaste elu muinasaja lõpul. Vaatle järgmisi valdkondi:
suhted naabritega –

elatusalad –

ühiskondlik kord –

5. Esita kolm fakti kammkeraamikakultuuri kohta.

6. Millised muutused toimusid muistsete eestlaste elus pronksiajal.
a)

b)

c)

7. Millised viis muistse vabadusvõitluse sündmust on kõige olulisemad? Põhjenda oma valikuid.
a)

b)

c)

d)

e)

8. Milline üldmulje kujunes sinul eestlaste muinasajast.

PS! Tegemist ei ole kohe kindlasti selle tööga, mis teile tuleb. Aga kasu peaks igal juhul olema.

I maailmasõda koos eellooga september 18, 2007

Posted by busykiskja in Kontrolltööd.
2 kommentaari

Abituriendid!

Selleks, et eelseisev kontrolltöö (lk. 7-22 ja 25-36) korralikult ära teha, tuleks tähelepanu pöörata järgmistele asjadele:

1)Kindlasti saab olema üks küsimus (ja hinde seisukohalt kallis küsimus) arutleva iseloomuga. Stiilis “I maailmasõja võitjad ja kaotajad”.

2) Tähtsamad riigid 20. sajandi algul. Oskad lühidalt iseloomustada ja tuua välja kõige olulisema – näiteks kolm fakti iga riigi kohta!

3) Rahvusvahelised suhted sajandi algul – kaks peamist sõjalist blokki.

4) Maailma iseloomustanud nähtused, saavutused, probleemid – imperialism, rassism, antisemitism, vabakaubandus jne.

5) Muudatused eluolus.

6) Poliitilised liikumised – lühike iseloomustus ning näited.

7) Näited teaduse ja tehnika arengust.

8. I maailmasõda – sõdivad pooled (oskad nimetada põhiriigid + nende tähtsamad liitlased), põhjused (valid välja olulisemad ja oskad põhjendada oma valikut), ajend, sõjaplaanid (peamiselt sellest vaatevinklist, et kui erinevad olid plaanid ja tegelikkus), sõja käik (milline oli sõja üldine käik, miks ei õnnestunud kellelgi saavutada konkreetset ülekaalu, milliseid uusi relvi kasutati jne.), tulemused (negatiivsed ja positiivsed).

Edu!

Eesti muinasaeg september 17, 2007

Posted by busykiskja in Kontrolltööd.
2 kommentaari

Humanitaarüheteistkümnendikud ning  kõik kümnendikud!

Selleks, et eelseisvat kontrolltööd võimalikult hästi sooritada ja selleks veel paremini ette valmistuda, annaksin teile mõningaid vihjeid ja soovitusi. 11. klass materjali alaesindatuse ei kannata, 10. klassil on materjali parasjagu ja seetõttu andke aga minna!

1)Kindlasti vaadake peatükkide lõpus olevaid küsimusi (11.klass!). Kuna arutlevad küsimused on endiselt moes, siis ei pääse teiegi nendest. Ka kümnendikud saavad töös arutleda.

2) Keskenduge üldisele, mitte peenetele detailidele, mille kirjeldamisega õpik selgelt üle pingutab (ei ole mõtet meelde jätta kiviaja kogukona liikmete üldarvu vms.).

3) Kuigi kontrolltöös keskendume viimase 11000 aasta sündmustele, siis ometigi oleks kasulik teada ka varasemate asjade kohta (stiilis, et miks ei ole Eestist leitud midagi vanemast ajast pärinevat).

Nüüd aga konkreetsemalt:

1) Muinasaja erinevad perioodid (kivi-, pronksi- ja rauaaeg) – tead, mis üldjoontes juhtus ja mis oli iseloomulik. Kiviaja puhul oskad iseloomustada ja eristada kolme kultuuri. Samas ei pea teadma täpsemalt kas asi juhtus nooremal pronksiajal või keskmisel rauaajal.

2) Kuidas on kujunenud eesti rahvus ja eesti keel, kuskohast on mõjutusi saadud ning millised probleemid on sellega seoses.

3) Erinevate perioodide võrdlus ning oskus tuua välja asjaolud, mis näitavad elu edenemist Eestimaal.

4) Eestlased muinasaja lõpus – laiem iseloomustus selle mõttega, et kas eestlased olid oma arengult maha jäänud või teiste rahvastega võrdsel tasemel.

5) Kogu õppimise lahutamatu kaasväljaanne on mõistete tundmine.

6) Kaali meteoriidi tähendus Eesti ajaloos – kuidas sai üks taevakivi otse järve prantsatada… Täiesti arusaamatu ….

7) Muistne usund – probleemid jumalatega, usk hingedesse, vägi, üleloomulikud olendid, ohverdamine, uskumused ja ebauskumused. Mis võis pärit olla iidsetest aegadest ja mis hiljem lisandunud? Millised muistse usundi mõjud on ka tänapäeval olemas?

 11. klass roogib oma õppematerjali hulgast välja kõik liigse info (näit. jätad meelde tarandkalme mõiste ja tead missugune see välja nägi, aga ei süvene sellesse, mis asendis surnu seal oli, kas talle pandi miskit kaasa vms.). Kohe kindlasti ei küsi linnuste tüüpe (lk. 24 – 25), kalmeid (lk. 25), suhteid naabritega (lk. 27 – 29 ja lk.35) ning ristiusu mõjusid (lk. 40).

Ja lõpetuseks – edu töö sooritamisel!

Küsimused, ettepanekud ja kommentaarid oodatud!

Tere tulemast! september 16, 2007

Posted by busykiskja in Üldist.
add a comment

Siin saavad olema erinevad õppematerjalid; kontrolltööde kordamisküsimused, kiireloomulised teated ja veel muudki, mis kohe ei meenugi.

Kasutage infot targasti  ning loodetavasti on kõigest sellest palju kasu.

Kindlasti ei pea see veebilogi jääma ühepoolseks, vaid oodatud on ka teiepoolsed ideed, mõtted, ettepanekud, kommentaarid jne.

Esimesed materjalid lisan juba homme.