jump to navigation

Liivi sõja põhisündmused november 19, 2007

Posted by busykiskja in Abiks õppimisel.
trackback

Avastasin, et mul arvutis olemas õppematerjal Liivi sõja kohta. Vaadake ja äkki on kasu.

LIIVI SÕDA (1558 – 1583) Tähtsamad sündmused.        

1558 jaanuar – Vene väed annavad ennetava hoobi, sooritades endise tatari khaani Šig-Alei juhtimisel rüüsteretke Ida-Eestisse. Kohalikud erilist vastupanu ei osutanud. Venelaste käest pääsemiseks otsustati Tartu maksu maksmiseks vajalik summa kokku koguda ja ära maksta.

1558 kevadNarva piiramine ja vallutamine venelaste poolt. Alistuti soodsatel tingimustel.

1558 suvi – Tartu piiramine ja alistamine venelaste poolt. Alistumine jällegi väga soodsatel tingimustel.

1558 – 1559 – venelased vallutasid mitmed pisemad linnused ning lõpuks sõlmiti pooleks aastaks vaherahu.

1559 – Saare-Lääne piiskop veenis Taani kuningat oma piiskopkonda ära ostma. Kuningas andis ostu oma nooremale vennale Magnusele, et temast lahti saada.

1560 – ordu ja Riia peapiiskop proovisid ühiste jõududega venelastest lahti saada, ent ei suudetud vallutada Laiuse linnust (Tartust rääkimata).

1560 – ordu häving Härgmäe lahingus. Väike orduvägi ründas suurt venelaste väge ning purustati kiirelt. Ordu lõpetas peatselt pärast seda tegevuse.

1560 – talupoegade mäss Harju- ja Läänemaal. Rüüstati mõisaid, valiti endale kuningas. Talupojad löödi puruks Läänemaal Koluvere linnuse juures.

1561Harju-Viru ja Järva vasallid ning Tallinna linn andsid ennast Rootsi kuninga kaitse alla.

1561ordu ning Riia peapiiskop andsid ennast Poola kuninga kaitse alla.

1563 – 1570 – Venemaa keskendus sellel kümnendil oma riigi asjadele ning jäi Liivi sõjast kõrvale. Samal ajal peeti maha Põhjamaade 7-aastane sõda, mille sündmused leidsid aset osaliselt ka Eestis (peamiselt Saare-ja Läänemaal). Rootsi sõdis Taani, Poola ja Leedu vastu. Mõlema poole vägedes olid oluliseks jõuks nn. mõisamehed – endised ordumehed, õnnekütid aadlike ja linnakodanike seast. Elatasid ennast sõjast, tegeledes vaenlase valduses elavate talupoegade röövimisega. Sõda lõppes siis, kui Rootsi kuningaks sai Johan III, kes oli Poola kuninga Sigismund II Augusti õemees. Rahu sõlmiti ka Rootsi ja Taani vahel.

1570 – Sündmustesse sekkus jõuliselt Venemaa, kes kuulutas välja nn. Liivimaa kuningriigi. Kuningaks pandi venelaste poolt hertsog Magnus (seesama Taani kuninga vend). Kuningriigi „pealinnaks” sai praegune veinipealinn Põltsamaa J. Alustati Eesti ala järjekindlat vallutamist.

1570 – 1571 – venelased piirasid 7 kuu vältel Tallinna. Õnneks jäi Tallinn vaatamata kõigile raskustele (katk!) vallutamata.

1577 – venelaste võimu alla olid langenud peaaegu kõik Eesti valdused, välja arvatud Tallinn. Tallinnat piirati uuesti (seekord 7 nädalat), kuid tulemusteta. Venelaste võim oli Eestis üsna ebakindel.  Maal tegutsesid talupoegade salgad, mis venelasi hoolega ründasid. Tuntuimad salgad olid Ivo Schenkenbergi ja Ohtra Jürgeni omad.

1579 – Rootsi ja Poola alustavad venelaste vastu jõulist sõjategevust. Uus Poola kuningas Stefan Batory (Rootsi kuninga Johan III kälimees) vallutab venelastelt näiteks Riia. Rootsi väed vallutasid Pontus de la Gardie juhtimisel samal ajal Haapsalu, Rakvere ja Narva.

1582 Jam Zapolski vaherahu venelaste ja poolakate vahel. Lõuna-Eesti (Liivimaa) läheb poolakate valdusesse.

1583Pljussa vaherahu. Venemaa tunnustas Rootsi võimu Põhja-Eestis (Eestimaal).

Advertisements

Kommentaarid»

No comments yet — be the first.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: