jump to navigation

Arvesta Eesti keskaja õppimisel järgmist oktoober 17, 2007

Posted by busykiskja in Uncategorized.
add a comment

Eelkõige puudutab see 11. klassi, kes teeb kontrolltöö oma õpiku peatükkide 7 – 11 peale.

1) Vaadake üle siinsamas leheküljel olev muistse vabadusvõitluse kronoloogia ning õppige vabal valikul osa neist sündmustest selgeks.

2) Muistse vabadusvõitluse puhul keskenduge selle eeldustele, põhjustele ning samuti sellele, et miks eestlased selle võitluse kaotasid ja kas oli üldse mingeid võimalusi seda võita.

3) Äkki peate ikkagi joonistama???

4) Uute feodaalriikide loomine Eesti alal, mida need riigid endast kujutasid, kus asusid, kuidas neid valitseti ja millised olid nende riikide omavahelised suhted. Ei maksa laskuda ülipeenetesse detailidesse.

5) Aadlike ja talupoegade vahelised suhted ja kokkupuuted.

6) Millised olid talupoegade kohustused esialgu?

7) Jüriöö ülestõus – põhjused, miks oli määratudki läbi kukkuma ja tagajärjed.

8) Välissuhted (lk.62 – 63) on teema, mida seekord ei õpi, eks?

9) Talupoegade olukorra muutus keskajal – rahvastik, mõisad, sunnismaisus, seisundi halvenemine jne.

10) Linnad – valitsemine, inimesed linnas, kaubandus ja käsitöö, kaubad, mida müüdi ja osteti jne.

 11) Mõisted.

Kontrolltöö Eesti keskajast oktoober 17, 2007

Posted by busykiskja in Kontrolltööd.
add a comment

KONTROLLTÖÖ 10. KLASSILE PEATÜKID 7 – 10 I RÜHM  

1. Seleta mõisted. (5 p.)

sulane –

adratalupoeg –

linnafoogt.-

tsunft –

kodukariõigus –

 

2. Loetle Jüriöö ülestõusu põhjused. (5 p.)

  

3. Mida tähendas keskajal väljend „linnaõhk teeb vabaks“ (5 p.)

  

4. Kirjuta juurde õige mõiste. (5 p.)

Linnavalitsuse juhatuse liige –

Mõisa töölesundija, tööde ülevaataja –

Keeld, mis ei lubanud talupoegadel oma maalt ilma loata lahkuda –

Talupoegade ülemkiht, mingi kindla ülesande täitjad –

Feodaali elupaik maapiirkonnas –

  

5. Milline riik oli keskaja lõpul  Eesti feodaalriigikeste kõige ohtlikum vastane? Too näiteid keerulistest suhetest. (5 p.)

  

6. Millised olid katoliku usu leviku positiivsed mõjud eestlastele? Esita juurde põhjendused. (10 p.)

  

7. Kirjelda lühidalt Jüriöö ülestõusu sündmuste käiku Saaremaal. Miks ei õnnestunud võõrvõimudest lahti saada?

  

8. Mida taotles usupuhastus? Kuidas võeti uued ideed vastu Vana-Liivimaal? (10 p.)

  

9. Arutle. „Keskaeg Eestis – pimeduse ajajärk?“.  (10 p.)

      KONTROLLTÖÖ 10. KLASSILE PEATÜKID 7 – 10 II RÜHM  

1. Seleta mõisted. (5 p.)

kilter –

vabatalupoeg –

linnasündik –

gild –

kodukariõigus –

 

2. Loetle Jüriöö ülestõusu tagajärjed. (5 p.)

  

3. Mida tähendas keskajal väljend „must surm“ (5 p.)

  

4. Kirjuta juurde õige mõiste. (5 p.)

Linna valitsev nõukogu 

Mõisas tööd tegev talupoeg –

Ühiskonnakorraldus, kus talupojad olid kuulutatud mõisniku omandiks 

Vaesemad talupojad, kellel oli vaid pisike maatükk –

Ametimees, kes otsis ja karistas põgenenud talupoegi –

  

5. Milline tähendus oli keskajal peetud maapäevadel? Kirjelda töökorraldust. (5p.)

  

6. Millised olid katoliku usu leviku negatiivsed mõjud eestlastele? Esita juurde põhjendused. (10 p.)

  

7. Kirjelda lühidalt Jüriöö ülestõusu sündmuste käiku Harju-ja Läänemaal. Miks ei õnnestunud võõrvõimudest lahti saada?

  

8. Kuidas võeti usupuhastuse ideed vastu Vana-Liivimaal? Millised olid selle tagajärjed Eestis? (10 p.)

  

9. Arutle. „Keskaeg Eestis – pimeduse ajajärk?“.  (10 p.)

  

Juutide ajaloo põhisündmused oktoober 17, 2007

Posted by busykiskja in Abiks õppimisel.
add a comment

JUUTIDE AJALOO PÕHISÜNDMUSED 

U.2000 a eKr rändas kõigi heebrealaste esiisa Aabraham Sumerimaalt Kaananimaale. Tal oli 12 poega, kes panid aluse heebrealaste hõimudele.

17.-16.saj. langesid juudid Egiptuse võimu alla ning osa viidi Eg-sse (nn Egiptuse vangipõlv).

U. 1250 a eKr viis Mooses oma rahva Eg.-st välja. Siinai mäel kohtus Mooses jumalaga, kellega sõlmis lepingu juutide nimel. Samuti sai Mooses jumalalt seadused, mille järgi juudid elama hakkasid (käsuõpetus ehk toora, 10 käsku).

U. 1000 a eKr rajas kuningas Taavet ühtse Iisraeli riigi. Ta vallutas Kaananimaa keskosas Siioni mäel asuva kindluse, kuulutades selle Iisraeli pealinnaks. Sellest kujunes hiljem välja Jeruusalemm. Tema poeg Saalomon rajas sinna Jahve templi (tuntud ka Saalomoni templi nime all).

Saalomoni surma järel (928 eKr) jagunes riik kaheks osaks: Iisraeliks ja Juudaks.

Hilisematel aegadel olid juudid erinevate võõrvalitsejate võimu all. Assüürlased ning babüloonlased tegelesid aktiivselt juutide küüditamisega (nn Paabeli vangipõlv).

Pärslaste ajal (I aastatuhande keskpaik eKr) said juudid tagasi koju. Kinnistus nende rahvuse nimi ning neil lubati rahulikult oma usukombeid järgida.  

Kaananimaa kohta ühtkomateist oktoober 17, 2007

Posted by busykiskja in Uncategorized.
add a comment

KAANANIMAA 

Kahe tsiv. (Eg. ja M.) kokkupuutealal tekkis mitmeid väikseid kõrgkultuure. See ala oli asustatud semiidi hõimude poolt. Piirkonda nimetati Kaananimaaks (purpurimaa). Tänapäeval asuvad seal Palestiina, Süüria, Liibanon, Iisrael. See oli kitsas maariba kõrbete vahel, kus vihma sadas põlluharimiseks piisavalt. Liibanoni seedrimetsad pakkusid suurepärast materjali laevade ehitamiseks, mistõttu meresõit oli väga oluline tegevusala.

Vahemere rannikul, tänapäeva Liibanonis, jõudsid kõrgkultuurini foiniiklased. Nad rajasid sinna oma linnriigid  (Byblos, Tüüros, Siidon) , mis olid olulised pikka aega. Linnad olid sageli omavahel riius,  mistõttu tuli aeg-ajalt olla võõra võimu all.

F. peamised tegevusalad olid kaubandus ja meresõit. Nad rajasid oma asundusi ehk kolooniaid kõikjale Vahemere äärde. Tuntuim koloonia oli Kartaago Põhja-Aafrikas.

F. suurim saavutus oli 22 kaashäälikumärgist koosneva tähestiku loomine. Selle tingis kaubanduse areng ning tähestik saadi Eg. ja M. kirjasüsteemi kokkumiksimisel.

Mesopotaamia kunstist kah oktoober 17, 2007

Posted by busykiskja in Abiks õppimisel.
add a comment

MESOPOTAAMIA KUNST 

Tähtsaim oli ehituskunst. Neid tuli ehitada kuivatatud põletamata tellistest ja seetõttu kippusid hooned kiiresti lagunema. Vundamendid tehti siiski vastupidavamast materjalist (kivi või põletatud tellised). Olulisemad ehitised olid templid, lossid ja kindlused. Templite kõige olulisemaks osaks olid tsikuraadid. Nende astmed olid erivärvilised, millel oli kindel sümboolne tähendus. Tipus asus väike tempel, mida peeti jumala elupaigaks. Tuntuim tsikuraat oli Babülonis asunud Marduki tempel (Paabeli torn). Sellel oli 7 erinevat astet. Kõige üleval asus Marduki kuldne kuju.

Lossid ehitati võimsad ja mugavad . Koos platvormiga võis loss olla umbes 8-korruselise maja kõrgune. Samuti oli lossis sadu erinevaid ruume.

Babüloni linna suurimaks vaatamisväärsuseks olid kuningas Nebukadnetsari rippuvad aiad. Need olid 25 m kõrgustele kivisammastele laotud võlvid, mis olid kaetud vastupidava materjaliga ning kus kõige peal oli paks viljaka mulla kiht, milles siis kasvasid puud ja lilled. Hiljem muutusid aiad legendides kuninganna Semiramise rippaedadeks.

Maaliti peamiselt seintele pikkade linditaoliste ribadena. Kujutati peamiselt kuningat erinevates ametlikes toimingutes, lahingus ja jahil. Kunsti eesmärk oli ülistada jõudu ning tekitada hirmu kuninga ja jumalate ees. Nii jumalatel kui ka kuningal olid tiivad või kotkapea või kujutati neid kiskjatena.

Skulptuuri arengut pärssis hoolega kivi puudumine. Siiski tehti nii kujusid kui ka reljeefi. Kuju suurus sõltus selle tähtsusest. Väga ranged vormid, inimeste keha kattis kindel riietus, juukseid ja habet kujutati üsna ebaloomulikult. Erilised reljeefid on loomade kujutistega. Need paistavad silma erilise loomutruudusega. Nooltest surevatesse loomadesse pani kunstnik emotsioonid (näiteks kaastunde), mida inimeste puhul näidata ei tohtinud.

 

Uued tuuled ajalooteaduses oktoober 16, 2007

Posted by busykiskja in Õpilaste killud.
add a comment

Kas te seda ikka teadsite, et põhimõtteliselt on katapult kuulipilduja moodi relv. Või seda, et keskaegne ammukütt oli võimeline tulistama 70 noolt minutis. Või seda, et baltisakslane oli tavalisest sakslasest kõrgemal asuv inimene. Või äkki seda, et baltisakslane oli sakslane, kes tuli Eestisse ja sulandus kohalike eestlaste hulka.
Ei teadnud?
Pole hullu!

Nüüd siis teate (tänud kümnendikud, teie teadmised on kohati lausa võrratud :P)!

Õikekirri on rassge… oktoober 10, 2007

Posted by busykiskja in Uncategorized.
1 comment so far

Katkend õpilase (mitte enam nii väikese) tööst:
“…Kui aga kõrbeid liiga palju niisutada, tekkisid sohud…”
Läks vist natuke rappa??

Muistse vabadusvõitluse faktid oktoober 5, 2007

Posted by busykiskja in Abiks õppimisel.
2 kommentaari

1186 – mõned aastad varem siia piirkonda misjonitööd tegema saabunud Meinhard pühitsetakse liivlaste piiskopiks. Ta oli liivlastega esialgu heades suhetes, kuid peagi läksid suhted pingeliseks ja päevakorda tõusis sõjaliste vahendite kasutamine.

1198 – sõjaväe kasutamise tegi teoks Meinhardi järel uueks piiskopiks saanud Bert(h)old, kes aga esimeses lahingus ka ise surma sai.

1199 – nimetati ametisse uus piiskop, Breemeni linnast pärit Albert. Tema seadis oma eesmärgiks laiaulatusliku ristisõja, millest osavõtt oleks sama kõrge mainega kui osalemine ristisõdades Pühale Maale. Ta pühendas vallutamisele mineva maa Neitsi Maarjale (Jeesuse emale) ning tema ettevõtmist toetas ka Rooma paavst.

1201 – Albert andis käsu uue ja kindla tugipunkti rajamiseks Väina jõe suudmesse – sellest kujunes Riia linn. See oluline keskus võitluseks paganatega ning seal said maabuda sõja- ja kaubalaevad.

1202 – Alberti abiline Theoderich asutas vaimuliku rüütliordu, mille ametlik nimi oli Kristuse Sõjateenistuse Vennad, mida aga paremini tuntakse Mõõgavendade orduna.

1204 – lõpetati liivlaste ristimine ja alustati latgalitega.

1208 – esimene rünnak eestlaste vastu. Ettekäändeks toodi kunagi „enne Riia ehitamist” Pihkva poole siirdunud saksa kaubavoori röövimine ja korduv kaupade tagastamise nõude eiramine. Eestlased olevat selle nõude peale lihtsalt naernud. Sakslased tungisid latgalite toel Ugandi maakonda ning rüüstasid külasid ja süütasid Otepää linnuse. Eestlaste vaenlased tegid muistse vabadusvõitluse jooksul Eesti aladele  ühtekokku üle poolesaja erineva rünnaku.

1210   eestlased piirasid Võnnu ehk Cesise linnust, kuid saanud teada, et kaitsjatele tuleb abivägi, lahkusid kiiresti. Jälitajaid varitseti Ümera jõe äärses metsa ning löödi nad ootamatu rünnakuga puruks. Lahing väga suur ei olnud, aga võit tõstis eestlaste tuju märgatavalt. Lahingust on kirjutanud Mait Metsanurk romaani „Ümera jõel”.

1212 – kurnav sõda oli ammendanud jõuvarud ja niimoodi sõlmiti poolte vahel Turaidas (Toreidas) vaherahu kolmeks aastaks. Eestlased ei kasutanud vaherahu uueks sõjaks ettevalmistuseks, küll aga sakslased. Piiskop Albert värbas Euroopast järjest uusi jõude.

1215 – veel mõned kuud enne vaherahu lõppemist tungis suur ristisõdijate vägi Läänemaale, kus korraldati suured tapatalgud. Sellele järgnes koheselt teine rüüsteretk Sakalasse, kus sunniti alistuma Lõhavere  linnuse kaitsjad eesotsas nende vanema Lembituga.

1217 talv – eestlaste ühisvägi (sakalased, harjulased, saarlased) koos venelastest abiväega piiras Otepää linnust. Seda kaitsesid üheskoos sakslased ja vahepeal nendega rahu teinud Ugandi elanikud. Linnus pidi pärast pikka piiramist alistuma ning vallutajad said ränga kaotuse osaliseks.

1217, 21. september – Viljandi lähistele kogunes suur eestlaste ühismalev (umbes 6000 võitlejat). Plaan oli minna Riia peale, saarlased pidid tulema otse üle mere. Sakslased said kiiresti kokku 3000 meest ja marssisid eestlaste vastu. Toimus Madisepäeva lahing, milles eestlaste vägi taganema löödi. Taganemise käigus tapeti veel suur hulk eestlasi. Langes mitmeid olulisi vanemaid, sealhulgas ka Lembitu .  Vastaste poolel langes sakslaste üks suuremaid toetajaid, liivlaste vanem Kaupo. Kaotus lahingus oli eestlastele ka tohutu moraalne löök. Seda lahingut ja ka teisi sündmusi kajastab pilavas vormis menufilm „Malev”.

1219 – vastavalt aasta varem piiskop Alberti ja Taani kuninga Valdemar II vahel sõlmitud kokkuleppele maabus taanlaste vägi Lindanise (hilisem Tallinn) all. Mõni päev hiljem toimus suur lahing rävalastega ning taanlastel õnnestus see suure vaevaga võita. Legendi kohaselt olevat kõige kriitilisemal hetkel taevast langenud punast värvi valge ristiga lipp, millest taanlased innustust olevat saanud. Selliselt seletavad taanlased oma rahvuslipu Danebrogi saamislugu. Seejärel tegelesid sakslased ja taanlased Põhja-Eestis võiduristimisega. Kusjuures ristiti üle teiste poolt ristitud inimesi ning isegi hukati neid, kes teistelt ristimise vastu võtsid.

1220 – rootslaste sõjakäik Läänemaale. Oma kuninga Johani eestvedamisel hõivati Lihula linnus. Aga niipea kui kuningas põhiväega Eestist lahkus, piirasid saarlased linnuse sisse ja lõid rootslased täielikult puruks.

1222 – 1223    eestlaste viimane katse saada võõrvõimudest lahti. Algas see Saaremaalt, kus kohalikud purustasid kiviheitemasinatega taanlaste rajatud linnuse. Sõnum saadeti üle kogu Eesti ning kästi tappa kõik kättesaadud sakslased ja pesta maha ristimine. Viljandi linnuses tapetud sakslaste verest korpas mõõgad saadeti näiteks Tartusse, et sealsed samamoodi teeksid. Vastuhaku tulemusel jäi võõraste kätte vaid Tallinn. Riiga saadeti sõnum, et võitlus jätkub kuni „maale on jäänud üheaastane või küünrapikkunue poisike”. Paraku alustasid sakslased kiire vastutegevusega ning verise võitluse järel hõivasid ühe piirkonna teise järel uuesti. Vastupanu jäi kestma ainult Tartus ja Saaremaal.

1224 – augustis piiras suur ristisõdijate vägi Tartu linnust ning pärast mitmepäevast piiramist vallutati linnus tormijooksuga. Tapeti kõik linnuses olnud eestlased ning neid aidanud venelased. Ellu jäeti vaid üks venelasest võitleja, kes saadeti toimunust sõnumit viima.

Tartu linnuses toimunust on kirjutanud Enn Kippel jutustuse „Meelis”.

1227 – pärast pikka ettevalmistust võeti selle aasta talvel ette suur sõjaretk Saaremaale. Võitlema sunniti ka mandrilt pärit eestlasi. Klaassiledal jääl ettevaatlikult liikunud ristisõdijate vägi jõudis esmalt Muhu linnuse alla. Linnus vallutati kuuendal päeval tormijooksuga ning järgnesid suured tapatalgud. Seejärel liikus vägi tugevaima Saaremaa linnus, Valjala alla. Selle kaitsjad otsustasid vabatahtlikult alistuda, millele järgnes suur ristimine. Ühtlasi oli sellega ka muistne vabadusvõitlus lõppenud ja eestlased langenud sakslaste võimu alla.

Aastate tsitaat oktoober 4, 2007

Posted by busykiskja in Õpilaste killud.
add a comment

See on üks parimaid kilde, mida mõni õpilane minu tehtud töös on kirjutanud:

 GILJOTIIN ON VABALT LANGEV RIIST

Mesopotaamia ajaloost oktoober 3, 2007

Posted by busykiskja in Uncategorized.
add a comment

MESOPOTAAMIA AJALOO PÕHIETAPID 

1. Sumerid. Jõudsid tsiv. rajamiseni IV aastatuhande lõpuks eKr.

2. Akadi suurriik. (III aastatuhande teine pool) Selle rajas u. 2400 a eKr semiidi päritolu valitseja Sargon. Ta oli esimene M. ühendaja ja impeeriumi rajaja. Sargoni sünni juurde käib umbes sama legend nagu Romuluse ja Remuse juurde.

Akadi impeerium võttis üle enamiku sumerite saavutustest. Valitsevaks keeleks sai aga akadi keel.

3. Vana-Babüloonia riik (II aastatuhat). Sai alguse hetkel, kui kuningas Hammurapist sai Babüloni linna valitseja. Osava poliitikuna oskas ta aga kiiresti luua tõelise suurrigi, mille keskuseks sai Babülon. Vaimse keskusena oli Babülon oluline u 1500 aastat. Hammurapi seaduste koodeks oli eeskujuks kõigile seaduseloojatele.

Vana-Babüloonia langus leidis aset II aastatuhande lõpus, mil langeti rändrahvaste rünnakute alla.

4. Assüüria (I aastatuhande I pool eKr). Tõusid esile vahepealsetes sõdades. Nende tähtsamad linnad olid Assur ja Ninive (pealinn). A.-d meenutasid kultuuriliselt babüloonlasi, ent olid väga sõjakad. Nad sundisid alistatud rahvaid oma maalt välja rändama (juudid),et nad ei hakkaks vastu ja sulanduks teiste hulka. Nende asemele toodi kolonistid ja palgasõdurid. See ajas alistatud rahvad mässama, nii et sageli tuli vastuhakke rahustada.

A. viimane suur valitseja oli Assurbanipal, kes oli I kirjaoskaja A. valitseja. Tema lossis oli u. 20 000 savitahvlist koosnev raamatukogu. Raamatukogu oli ühtlasi ka arhiiv.

A. riigile tegid u. 7 saj. lõpus eKr otsa peale babüloonlased.

A. peamised saavutused olid sõjalist laadi: suurepäraselt organiseeritud sõjavägi, hea relvastus, inseneriväeosad sildade ja teede rajamiseks, piiramistehnika jne.

5. Uus-Babüloonia ( I aastatuhande keskpaik eKr) Hiilgeaeg kuningas Nebukadnetsar II ajal. Babülon oli tõeline maailmalinn. Kõrgelt arenenud kaubandus – müüdi käsitöötooteid (puuvillane ja purpurriie, vaibad, kaunistatud rõivad, ehted, savi- ja klaasnõud jne.). Ohtralt kasutati raha maksevahendina. Arenenud oli pangandus.

 

539.a eKr. alistus Babülon Pärsia vägedele ning M. ajastu lõppes.