jump to navigation

Reanimatsioon jaanuar 9, 2008

Posted by busykiskja in Uncategorized.
add a comment

See blogi pole sugugi maha jäetud või sootuks otsad andnud. Lihtsalt väike (loominguline) puhkus!  Nüüd aga äratus!

Advertisements

“Vana hää Rootsi aeg” detsember 10, 2007

Posted by busykiskja in Uncategorized.
add a comment

Jäta meelde, et: 1) Eestimaa läks Rootsi valdusesse 1561. a., Liivimaa 1629. a. ja Saaremaa 1645. a.;

2) Rootsi kuningat esindas kohapeal kuberner;

3) Kuni Karl XI valitsusajani oli kohalikel aadlikel õigus blokeerida need Rootsi  seadused, mis kahjustasid nende huve;

4) Eesti rahvaarv tõusis sajandi jooksul 100 000 inimeselt ligemale 400 000-ni;

5) Aadlike omavoli võimaldas seadustada pärisorjuse (Eestimaal 1645 ja Liivimaal 1671);

6) Linnad käisid Rootsi ajal alla – ainuke normaalne tegija oli Narva;

7) Valitsevaks kunsti- ja ehitusstiiliks oli barokk;

8 ) Hakati rajama käsitööettevõtteid ehk manufaktuure;

9) Rajati Tartu Ülikool – 1632.a. Eestlasi seal siiski ei õppinud;

10) Sajandi lõpus tegutses Forselius – hakati looma talurahvakoole;

11) Ilmus lõunaeestikeelne “Wastne Testament”;

12) Arendati eesti kirjakeelt – Stahl ja Hornung;

13) Korraldati nõiaprotsesse;

14) Levis kõrtsikultuur – võimust võtsid pahad elukombed;

15) Viidi läbi reduktsioon (algus 1680.a.) – võeti ära nende mõisnike maad, kes ei suutnud tõestada, et nad on maade seaduslikud omanikud;

16) Talupoegade olukord muutus sajandi lõpus kergemaks – pärisorjusest vabastamine oli ainult aja küsimus;

17) Suur nälg (1695 – 97) – ränk ikaldus nõudis kümnete tuhandete inimeste elu.

Kauaoodatud resultaadid november 5, 2007

Posted by busykiskja in Uncategorized.
add a comment

Kuigi mälumäng toimus enne vaheaega, on selle lõplike tulemuste avaldamine seoses koolivaheajaga viibinud. Aga nüüd nad on siin.

1. JÜG võistkond Nutcracker 38 punkti (62-st võimalikust)

2. JÜG 12 B 33 p.

3.- 4. JG 12 B ja JG 12 A II 32 p.

5. JG 10 A 31 p.

6.- 9. JG 11 B, JÜG 10 A, JG 11 A ja JG 11 D 28 p.

10.-12. JG 11 B (K.A.M.), JG 12 A ja JG 12 A (Buumer) 26 p.

13. JÜG 10 B II (Rebased) 25 p.

14. JG 10 A II 24 p.

15. – 16. JG 9 A II ja JG 11 B (Vaprad ja Ilusad) 23 p.

17. RRP 22 p.

18. JG 9 A I 20 p.

19. JG 9 D 16 p.

20. JÜG 11 .kl. 15 p.

21. JÜG 10 B I 14 p.

22. Repsud 12 p.

Arvesta Eesti keskaja õppimisel järgmist oktoober 17, 2007

Posted by busykiskja in Uncategorized.
add a comment

Eelkõige puudutab see 11. klassi, kes teeb kontrolltöö oma õpiku peatükkide 7 – 11 peale.

1) Vaadake üle siinsamas leheküljel olev muistse vabadusvõitluse kronoloogia ning õppige vabal valikul osa neist sündmustest selgeks.

2) Muistse vabadusvõitluse puhul keskenduge selle eeldustele, põhjustele ning samuti sellele, et miks eestlased selle võitluse kaotasid ja kas oli üldse mingeid võimalusi seda võita.

3) Äkki peate ikkagi joonistama???

4) Uute feodaalriikide loomine Eesti alal, mida need riigid endast kujutasid, kus asusid, kuidas neid valitseti ja millised olid nende riikide omavahelised suhted. Ei maksa laskuda ülipeenetesse detailidesse.

5) Aadlike ja talupoegade vahelised suhted ja kokkupuuted.

6) Millised olid talupoegade kohustused esialgu?

7) Jüriöö ülestõus – põhjused, miks oli määratudki läbi kukkuma ja tagajärjed.

8) Välissuhted (lk.62 – 63) on teema, mida seekord ei õpi, eks?

9) Talupoegade olukorra muutus keskajal – rahvastik, mõisad, sunnismaisus, seisundi halvenemine jne.

10) Linnad – valitsemine, inimesed linnas, kaubandus ja käsitöö, kaubad, mida müüdi ja osteti jne.

 11) Mõisted.

Kaananimaa kohta ühtkomateist oktoober 17, 2007

Posted by busykiskja in Uncategorized.
add a comment

KAANANIMAA 

Kahe tsiv. (Eg. ja M.) kokkupuutealal tekkis mitmeid väikseid kõrgkultuure. See ala oli asustatud semiidi hõimude poolt. Piirkonda nimetati Kaananimaaks (purpurimaa). Tänapäeval asuvad seal Palestiina, Süüria, Liibanon, Iisrael. See oli kitsas maariba kõrbete vahel, kus vihma sadas põlluharimiseks piisavalt. Liibanoni seedrimetsad pakkusid suurepärast materjali laevade ehitamiseks, mistõttu meresõit oli väga oluline tegevusala.

Vahemere rannikul, tänapäeva Liibanonis, jõudsid kõrgkultuurini foiniiklased. Nad rajasid sinna oma linnriigid  (Byblos, Tüüros, Siidon) , mis olid olulised pikka aega. Linnad olid sageli omavahel riius,  mistõttu tuli aeg-ajalt olla võõra võimu all.

F. peamised tegevusalad olid kaubandus ja meresõit. Nad rajasid oma asundusi ehk kolooniaid kõikjale Vahemere äärde. Tuntuim koloonia oli Kartaago Põhja-Aafrikas.

F. suurim saavutus oli 22 kaashäälikumärgist koosneva tähestiku loomine. Selle tingis kaubanduse areng ning tähestik saadi Eg. ja M. kirjasüsteemi kokkumiksimisel.

Õikekirri on rassge… oktoober 10, 2007

Posted by busykiskja in Uncategorized.
1 comment so far

Katkend õpilase (mitte enam nii väikese) tööst:
“…Kui aga kõrbeid liiga palju niisutada, tekkisid sohud…”
Läks vist natuke rappa??

Mesopotaamia ajaloost oktoober 3, 2007

Posted by busykiskja in Uncategorized.
add a comment

MESOPOTAAMIA AJALOO PÕHIETAPID 

1. Sumerid. Jõudsid tsiv. rajamiseni IV aastatuhande lõpuks eKr.

2. Akadi suurriik. (III aastatuhande teine pool) Selle rajas u. 2400 a eKr semiidi päritolu valitseja Sargon. Ta oli esimene M. ühendaja ja impeeriumi rajaja. Sargoni sünni juurde käib umbes sama legend nagu Romuluse ja Remuse juurde.

Akadi impeerium võttis üle enamiku sumerite saavutustest. Valitsevaks keeleks sai aga akadi keel.

3. Vana-Babüloonia riik (II aastatuhat). Sai alguse hetkel, kui kuningas Hammurapist sai Babüloni linna valitseja. Osava poliitikuna oskas ta aga kiiresti luua tõelise suurrigi, mille keskuseks sai Babülon. Vaimse keskusena oli Babülon oluline u 1500 aastat. Hammurapi seaduste koodeks oli eeskujuks kõigile seaduseloojatele.

Vana-Babüloonia langus leidis aset II aastatuhande lõpus, mil langeti rändrahvaste rünnakute alla.

4. Assüüria (I aastatuhande I pool eKr). Tõusid esile vahepealsetes sõdades. Nende tähtsamad linnad olid Assur ja Ninive (pealinn). A.-d meenutasid kultuuriliselt babüloonlasi, ent olid väga sõjakad. Nad sundisid alistatud rahvaid oma maalt välja rändama (juudid),et nad ei hakkaks vastu ja sulanduks teiste hulka. Nende asemele toodi kolonistid ja palgasõdurid. See ajas alistatud rahvad mässama, nii et sageli tuli vastuhakke rahustada.

A. viimane suur valitseja oli Assurbanipal, kes oli I kirjaoskaja A. valitseja. Tema lossis oli u. 20 000 savitahvlist koosnev raamatukogu. Raamatukogu oli ühtlasi ka arhiiv.

A. riigile tegid u. 7 saj. lõpus eKr otsa peale babüloonlased.

A. peamised saavutused olid sõjalist laadi: suurepäraselt organiseeritud sõjavägi, hea relvastus, inseneriväeosad sildade ja teede rajamiseks, piiramistehnika jne.

5. Uus-Babüloonia ( I aastatuhande keskpaik eKr) Hiilgeaeg kuningas Nebukadnetsar II ajal. Babülon oli tõeline maailmalinn. Kõrgelt arenenud kaubandus – müüdi käsitöötooteid (puuvillane ja purpurriie, vaibad, kaunistatud rõivad, ehted, savi- ja klaasnõud jne.). Ohtralt kasutati raha maksevahendina. Arenenud oli pangandus.

 

539.a eKr. alistus Babülon Pärsia vägedele ning M. ajastu lõppes.